• 13.06.08, 09:37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

RMK jäi vahele vildakate tehingutega

Keskkonnaministeeriumi poolt tehtud erakorraline audit RMK tegevuse kohta paljastas massiliselt vildakaid riigihankeid ja tehinguid ning pea olematu sisekontrolli tõttu võis audiitorite hinnangul korstnasse rännata kena kopikas kallihinnalist eelarveraha.
Aasta alguses valmis keskkonnaministeeriumis erakorraline audit, milles võeti RMK nõukogu tellimusel luubi alla RMK hangete korraldus ja sisekontrollisüsteemid aastatel 2004 – 2007, mil RMK juhiks oli eelmise aasta augustis ametist tagandatud Ülo Viilup. Audit maalib RMKst pildi, kus pea tihti ei tea, mida tema käed-jalad ja saba teevad ning juhtkonna uudishimugi selle vastu on olnud leige.
„See audit kinnitas, et probleemid RMKs on läinud üle igasuguse piiri,“ ütles RMK praegune juht Aigar Kallas.„Eks ilu on paljudel juhtudel vaataja silmades,“ muigas RMK eksjuht Ülo Viilup vihjates sellele, et paberil saab asju alati näidata sellise nurga alt, nagu parajasti vaja on arvestamata, kuidas need tegelikult praktikas käivad. Endine keskkonnaminister Villu Reiljan ei pidanud vajalikuks sellele auditile oma hinnangut kulutada.Kallase hinnangul on RMK kõigi hädade põhjuseks suur arv struktuuriüksusi, kellele on liiga laialt volitusi kätte jagatud. „Juba füüsiliselt on kogu selle krempli toimimist väga raske jälgida, aga kindlasti mitte võimatu. Küsimus on selles, kas soovi ka tegelikult kontrolli teostada on üldse olnud. Mulle tundub, et väga palju just ei ole,“ nentis Kallas. Ta kinnitas, et osade auditis välja toodud vigade suhtes on abinõud juba tarvitusele võetud, teised peab kõrvaldama 1. juulist käivituv RMK reform.Auditi koostajad heidavad RMK-le ette riigihangeteseaduse rikkumist, puudusi hangete plaani koostamisel, mis paneb kahtluse alla riigi raha säästliku kasutamise. Kuna lisaks sellele oli auklik ka RMKs kehtiv hangete kord, tõlgendasid erinevad metskonnad seda oma „majareeglite“ järgi.Mitte üheski auditeeritud struktuuriüksuses ei eksisteerinud dokumenteeritud kujul hangete aastakavasid. Mitmetes metskondades on sõlmitud lepinguid ilma hangeteta, kirjutades lepingusse tingimusi, mida on võimalik mitmeti tõlgendada.Ette on näidata ka risti vastupidised juhtumid – hange on küll läbi viidud, kuid mida pole, on hankijaga sõlmitud leping. Kui lepingupartner õigeks ajaks oma töödega hakkama ei saanud, pigistati aga mitmel korral silm kinni ning jäeti leppetrahv sisse nõudmata. Audit pajatab näiteks tervelt ühe aasta jagu üle sõidetud tähtajast, pärast mida töö küll lõpuks tehtud sai, kuid mõnevõrra kõrgema hinnaga.Auditeerijatele jäid silma ka puudulikud hankedokumentatsioonid, mis jätsid õhku küsimärgi, mille alusel üks või teine firma hanke võitjaks kuulutatud või sellelt kõrvaldatud on.RMK paturegister on pikk ja sinna mahub peale vildakate riigihangete ja lepingute palju muudki. Keskkonnaministeeriumi siseauditi osakonna riiulitel olevat paksude kiirköitjate rida, mis punguvad täht-tähelt läbi käidud dokumentidest, võib mõõta meetrite ja kilodega.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele