The New York Times kirjutas, et Vene-Saksa
gaasijuhet ehitav Nord Stream ei ole suutnud kolme aastaga saada toru naabritelt
ühtki ehitusluba.
„Projektil on tõsised keskkonnakaalutlused, see võib mõjutada Läänemere keskkonda,“ ütles Euroopa Parlamendi petitsioonide komisjoni esimees Marcin Libicki. „Mulle meeldiks, kui projekti mahtu vähendataks,“ lisas ta.
Komisjon sai hiljuti avalduse 30 000 Balti riikide elanikult, kes tundsid muret toru pärast. „See on tõsine mure. Siin on mängus ka poliitilised kaalutused seoses sellega, et Euroopa energiasõltuvus Venemaast kasvab,“ lisas ta.
Gazprom annab juba veerandi Euroopas tarbitavast energiast.
Alates kolme aasta tagusest torujuhtme leppe välja kuulutamisest on Nord Stream probleemidega maadelnud. Toru marsruuti on muudetud Taani-Poola piirivaidluste tõttu, Eesti keelas uuringud territoriaalvetes. Ja paar kuud tagasi keelas Rootsi toru toetavad platvormid.
Ehituskulud on tõusnud 4,5 miljardilt eurolt 7,4 miljardi euroni.
Seotud lood
Soome rahvusringhäälingu YLE uudiste
andmetel lubas Nord Stream uurida gaasijuhtme paigaldamist Suursaarest
lõunapoole, vahendas ETV24.
Uute hinnangut järgi läheb Vene-Saksa
gaasitoru Nord Stream maksma endisest kalkulatsioonist 1,4 miljardi euro võrra
rohkem.
Ka sakslased hakkavad mõistma Läänemere
põhja kavandatava gaasitoru ohtlikkust. Nii kirjutasid nädalavahetusel mitu
Saksa meediaväljaannet, et Nord Stream kavatseb pumbata Läänemerre mürki.
Läänemere põhja kavandatud Nord Streami
gaasijuhe väärib Euroopa poliitikutelt suuremat toetust, ütles Venemaa
gaasiliidu juht Valeri Jazev sel nädalal Berliini väisates.