Baltika jaemüük kasvas esimeses kvartalis
5%, ulatudes 225 miljoni kroonini, ettevõtte müügituluks kujunes 266 miljonit
krooni.
Märtsis avas Baltika teise Montoni kaupluse Tšehhi turul ning näitas positiivset tulemust Kesk- ja Ida-Euroopas, kus müügikasvu näitasid Ukraina, Venemaa ja Poola turud, teatas ettevõte.
Baltika märtsi konsolideeritud müügitulu ulatus 90 miljoni kroonini, maade lõikes kasvas märtsis jaemüük eelmise aastaga võrreldes Poolas 22%, Ukrainas 13%, Venemaal 6% ja Lätis 5%. Eestis ja Leedus jaemüük vähenes vastavalt 14% ja 16%.
Baltika juhatuse esimees Meelis Milder tõi märtsi müüke kommenteerides välja positiivsed arengud Ukrainas, Venemaal ja Poolas, kuid rõhutas, et aktiivselt jälgitakse ka Balti turgudel toimuvat. „Kindlasti ei tahaks esimese kvartali müükide põhjal anda hinnangut kogu hooajale Baltikumis. Varajased lihavõttepühad, ümberehitatuseks suletud müügipinnad ning külm ja lumine märts vähendasid küll kevadkollektsioonide müüki, kuid ilus ilm on inimesed taas poodi toonud,“ rääkis Milder.
Oluliseks sammuks laienemisel oli Baltikale möödunud kuul teise kaupluse avamine Tšehhis. Märtsis Ostravas avatud Montoni pood tähistab ettevõtte sisenemist juba teise Tšehhi suurlinna.
Baltika Grupp on kiirelt kasvav rõivakaubandusettevõte, mis tegutseb Baltikumi ja Ida-Euroopa turgudel. Grupp opereerib Montoni, Mosaici, Baltmani ja Ivo Nikkolo jaekette seitsmel turul – Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Ukrainas, Venemaal ja Tšehhis. Märtsi lõpus oli Baltika Grupil 124 kauplust müügipinnaga ca 24 000 ruutmeetrit.
Seotud lood
Baltika juhatus teeb aktsionäride
üldkoosolekul ettepaneku suunata kasum summas 40,8 miljonit krooni jaotamata
kasumi koosseisu ning dividende mitte maksta, teatas ettevõte börsile.
Ehkki Baltika aktsia hind on aasta algusega
võrreldes kukkunud 40 protsenti, on ettevõtte aktsionäride arv kasvanud sama aja
jooksul 18 protsenti, 1375 aktsionärini.
Baltika teatas eile, et jätab
aktsionäridele sel aastal dividendid maksmata, mis tähendab, et investorid
peavad tulu saamiseks ootama paremaid aegu.
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.