- pollumajandus.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- ehitusuudised.ee
- personaliuudised.ee
- ituudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- aripaev.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- finantsuudised.ee
- palgauudised.ee
- raamatupidaja.ee
- kinnisvarauudised.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- laanevirumaauudised.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Biokütuse tootjad panevad Eesti oma pilli järgi tantsima
Euroopa Liidu üha suurenev surve biokütuste ja
taastuvenergia tootmisele sunnib Eestit tantsima roheenergia tootjate pilli
järgi.
ELi uues energiapaketi eelnõus on Eestile seatud kaks olulist eesmärki: kasvatada taastuvenergia osakaal 18 protsendilt 25 protsendile aastaks 2020 ja viia samaks aastaks biokütuste osakaal 10 protsendini. Nendele nõuate valguses on kõik jämedamad otsad tootjate peos, kirjutas Äripäev.
"Kui Eesti tahab Euroopa eelnõuga kaasa minna, siis peab ta mõtlema välja mingeid täiendavaid soodustusi ja toetusi, mis kindlasti mõjuvad natuke ka üldisele elektrihinnale," rääkis Väosse biotoorme baasil koostootmisjaama rajav Urmas Sõõrumaa, kelle sõnul praegustest toetustest ei piisa.
"Praegu on toetused tuuleenergiale ja biomassi koostootmistele, kuid need on piiratud. Seal tulekski täiendavaid regulatsioone tuua," ütles Sõõrumaa, tundmata hirmu, et soodustavad regulatsioonid tulemata jääksid. "Kui see tehakse Euroopas seaduseks, siis on see meile järgimiseks ja peame oma seadused kohendama selle eesmärgi tarbeks," oli Sõõrumaa kindel.
Ka ASi Freenergy kaudu kaheksa tuulepargiga seotud Jüri Mõis näeb rohelist sektorit praegu väga tugevana. "Eks maakeral ikka toimub nii, et kord edeneb üks sektor ja kord teine," rääkis Mõis, kelle sõnul on kompensatsioonid ilmselged. "Muud võimalust ei olegi ja keegi ei vaidlegi sellele vastu," oli Mõis rahul.
Ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ei salanud riigi toetust. "Eesti on värskelt sätestanud uued põhimõtted taastuvelektri kokkuostule ning nende muudatuste mõju on näha lähiaastatel. Kui need meetmed on ebapiisavad seatud eesmärkide täitmiseks, tuleb leida kindlasti ka täiendavaid meetmeid," vastas Parts.
Siiski on ELi uuel energiapaketil ka teine pale, sest Brüsselist veerema läinud bioratas on lömastamas Eesti puidutööstust. "Meie oleme otseselt sellel turul, mis tarbib väheväärtuslikku puitu ja mis on võrreldav küttepuiduga. Kuna puit on meie kõige suurem osa toote omahinna kujunemisel, siis lööb see hinna kõrgeks," kurtis haavapuitmassi tehase ASi Estonian Cell juhatuse liige Riia Ratnik.
"Majanduslikult vaadates näen ohtu, et puht füüsiliselt ei jätku toorainet kõigile. Kas siis tuleb mingist hetkest väikestel ettevõtetel uksed sulgeda või peab hakkama küttepuitu sisse vedama," rääkis Ratnik, kelle sõnul puidu sissevedamine taastuvenergia tarbeks oleks mõttetu. "Kui me hakkaksime autodega või mis iganes transpordivahenditega taastuvenergiat kaugelt sisse vedama, siis oleks see nagu omale põlve tulistamine," sõnas Ratnik.
Partsi sõnul ministeerium analüüsib praegu, milliseid sektoreid ja kui suures ulatuses kliimapakett kõige enam mõjutab. Võimalikke lahendusi saab Partsi sõnul arutada alles pärast tulemuste saabumist.
Autor: Äripäev , Sten-Aleks Pihlak
Seotud lood
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.
Enimloetud
1
2
5
Viimased uudised
Lisatud tootmisjuhtide palgad maakondade lõikes
Üritused
Hetkel kuum
Ida-Viru tehasejuhtide palk kerkis aastaga 15,6%
Muutuvad ka Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorid ehk EMTAKid
Tööstusjuht Siiri Lahe: meil on riigis uute välisinvestorite ja seniste hoidmine täiesti paigast ära
Estonian Celli juhatuse liikme lepingus oli “üllatusmunana” kirjas ka lehmad ja teravili
Ragnar Loova töölaud: 5 fookust uuel aastal
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele