Rute: Eesti ettevõtted peaksid tegelema rohkem strateegiate ja visiooniga

„Vanemates Euroopa Liidu riikides nagu Saksamaa on aruandlus, bürokraatia keerulisem. Meil toimib kõik ühe portaali kaudu. Eesti e-valitsuse lahendused lihtsustavad ka ettevõtete tööd ning sellega paistab Eesti silma,“ rääkis Rute.

"Meie ettevõtted saavad kasu Eesti dünaamilisest arengust ja vähem reguleeritud majanduskeskkonnast. Euroopas on ka teisi kiire kasvuga piirkondi, kuid Balti riigid paistavad kiire majanduskasvuga eriti hästi silma," ütles ta.

„Viimase aja trend on rõõmustav – meie väikeettevõtted otsivad koostööd rohkem, kuid julgustaks neid veel suuremale koostööle. Suuri mahte ei suuda üksinda toota,“ märkis ta ning lisas, et ettevõtjad kasutaksid võrgustikke, kontakte, et läbi nende leida partnereid. „Minu hinnang on, et suurimaid probleeme Eesti ettevõtluses on sobivate oskustega inimeste leidmine ja nende hoidmine. Kaadri voolavus on suur. Insenere ja spetsiifilisi teadmisi on vähe,“ rääkis Rute.

„Eesti haridussüsteem pole kohandunud uutele vajadustele," märkis ta, öeldes, et ka piirid on avaramaks läinud ja spetsialistid liiguvad mujale. „Lahendus sellele oleks haridussüsteemi reformimine. Samuti ei piisa enam keskkooli- ja ülikooliharidusest. Oluline on pidev eluaegne täiendõpe, kuna nõudmised muutuvad väga kiirelt. Peale selle, et haridussüsteem vajab reformimist, peavad inimesed ise ning ka tööandjad aru saama täiendkoolituse vajadusest,“ rääkis ta.

Rute märkis, et kes tahab areneda, peab investeerima arendusse. „Innovatsioon ei puuduta ainult kõrgtehnoloogiat. Tänane arendustegevuse tase Eestis on Euroopaga võrreldes madal, kuid kasvuprotsess on hea. Paistab, et Eesti jõuab Euroopa keskmisele tasemele kiirelt ehk lähema 10 aasta jooksul järele.“

„Oluline, et ettevõte ei oleks kinni ainult iseenda väikeettevõtte majandamises. Tähtis on kaugemate tulevikustrateegiate arendus. Samuti partnerite ja kontaktide leidmine, mis igapäevaste tegevuste kõrval ununeb. Info kättesaamisest sõltub ettevõtte edu või ebaedu. Samuti ettevõtte visioonist ja strateegiast,“ kommenteeris Rute Eesti ettevõtete puudusi.

Rute leidis, et kui rohkem naisi rakendaks oma potentsiaali ja teadmisi ettevõtluses, siis tekiks palju põnevaid töökohti. „Arvan, et naisi on vaja julgustada. Hetkel on mentorlus hea, arvan, et kui peetakse vajalikuks võib ka EAS vastava programmi välja töötada,“ lisas ta.

Töölepinguseaduse debatti peab Rute kahetsusväärseks. „Kui debatt ja selgitustöö oleks eelnenud seaduse muutmise ettepanekule, oleks see aidanud kirgi leevendada ning solvunud reaktsioone vähendada. Ajastus oli kehv, kuid töölepinguseadus on vana ja vajab moderniseerimist,“ rääkis ta.