Venemaa viis eile Põhjapoolusele merepõhja
oma lipu ja andis sellega stardipaugu ülemaailmsele võidujooksule Põhja-Jäämere
maavarade pärast: Lomonossovi seljandikku tahavad enda omaks kuulutada ka USA,
Kanada, Taani ja Norra.
Praeguste hinnangute kohaselt on Lomonossovi seljandikuna tuntud veealuse mäeaheliku ümbruses maa sees miljardeid tonne naftat, maagaasi ja muidki maavarasid, vahendas EPL Online.
Venelased andsid eile merepõhja lippu viies ja sealt pinnaseproove võttes võidujooksule stardipaugu. Kanada välisminister Peter McKay püüdis venelaste entusiasmi jahutada ja pahandas: „Praegu ei ole enam 15. sajand. Enam ei saa lihtsalt maailmas ringi käia, lippe maasse torgata ja teatada: „Me nõuame seda territooriumi endale.””
Tegelikult pole Venemaa oma nõudega sugugi üksi. Lomonossovi seljandikku ihkavad enda omaks kuulutada ka Kanada ise, USA, Norra ja Gröönimaa kaudu ka Taani.
Rahvusvahelise seaduse järgi on igal neist riikidest õigus enda majandustsooniks pidada oma mandriterritooriumist 200 miili kaugusele ulatuvat osa Põhja-Jäämerest. Just mandriterritooriumi ulatuses ongi küsimus: kui üks neist riikidest peaks suutma ära tõestada, et Lomonossovi seljandik on tema mandriterritooriumi osa, siis saaks ta selle järgi oma 200 miili mõõta.
Seotud lood
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.