Tihe rebimine tuuleenergia turul

Nii on oma tuuleparki rajamas Mainori suuromanik Ülo Pärnits. Endine Tallinna linnapea Jüri Mõis on aga kampa löönud Hannes Tamjärve ja Tullio Liblikuga ning plaanib lausa kolme tuuleparki. Neist esimene peaks valmima juba tänavu sügiseks, kirjutas Äripäev.

Turule trügijaid on aga nõnda palju, et tänase seisuga mahuvad marjamaale vaid vähesed.

Olukorda ei leevenda ka kolmapäeval Riigikogus teisel lugemisel olnud elektriseadus, mille järgi Eesti Energia kohustub ostma tuuleenergiat 200 GWh toodangu ulatuses aastas. See on ligi viis korda enam kui praegu, kuid tuuleparkide rajajate meelest siiski liiga vähe - kõik töötavad tuulepargid koos plaanitavate olevatega suudaksid selle määra ületada lausa kaheksa korda. Lisaks uuele ostukohustusele lubatakse maksta toetusi veel 200 GWh toodangu ulatuses.

"Tuuleparkide arendajate vahel on tekkinud justkui võidujooks, et kes enne oma pargi püsti ning töökorda saab, see ka püsima jääb ja ülejäänud mitte," rääkis OÜ Nelja Energia juhatuse liige Martin Kruus.

Vaivarasse tuuleparki alles planeeriv ning selle jaoks tuulemõõtmisi tegev Ülo Pärnits siiski ei muretse, et rongist maha jääb. "Mina mingit võidujooksu ei näe. Tuul on üks Eesti suurimaid looduslikke ressursse ja ma usun, et see äri on väga perspektiivikas," ütles ta.

Ettevõtjaid meelitab tuuleparkide turule Euroopa Liidu nõue, et 2010. aastal peab Eesti vähemalt 5,1 protsenti tarbitavast elektrist tootma taastuvallikatest. Samas süüdistavad nad riigimehi tegematajätmistes - tuuleenergia tootjaid ei soodustata praegu piisavalt, toodetud energiat ostetakse vähe ja liiga odavalt.

"Stardivalmis on piisav hulk projekte, kuid kui poliitikutel mõistus peest pähe ei tule, siis 2010. aastaks ei ole valmis ühtegi suuremat ja arvestatavamat parki, millega seda kohustust täita," kommenteeris Est Wind Power OÜ juhatuse liige Harry Raudvere.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kiseli sõnul aga probleemi pole - kuna taastuvelektrit ei toodeta mitte ainult tuulest, vaid ka puidust, bioloogiliselt lagunevatest jäätmetest, prügilagaasist ja veest, ei osutu kohustusliku protsendi täisvõtmine probleemiks.

Uut elektriseadust peavad ettevõtjad aga pigem piiravaks kui abistavaks, sest Eesti Energia ei ole selle järgi kohustatud ettekirjutatust rohkem tuuleenergiat ostma.

"Kellelegi teisele seda edasi kanda ei saa, nii jääbki üle vaid tootmine lõpetada," ütles OÜ Intercon Energy juhatuse liige Markku Arvi Tarkiainen. Nii ongi tema sõnul näiteks Pakri tuulepargi tuulikute energia juba pikemat aega ostmata jäänud.

"Riik tahaks just nagu kogu riski panna investoritele, kuid maailmakodanikuna ma siiski ei usu, et roheline energia ostmata jääks," kommenteeris Jüri Mõis.

Kiseli sõnul võiksid aga ettevõtjad ka ise oma toodangu müümiseks midagi ette võtta. "Ostukohustuse ja toetuse peamine eesmärk ongi investoritele kindlust anda ja neid turustamistegevusele meelitada," ütles Kisel. "Kui nad oma tootmisseadmed püsti on saanud, siis ei peaks nad istuma tuuliku alla ja ootama tuult, vaid peaksid otsima ka aktiivselt oma tuuleelektrile ostjat."

Kiseli sõnul peab elektriturg olema täielikult avatud 2013. aasta alguses.