Hanila vallas Kõmsil tegutseb novembrist Eesti
esimene vahaküünlavabrik, mis varustab õigeusu kirikuid.
"Eesmärk on teha ise küünlaid," ütles Margus Kivi, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Varahalduse OÜ projektijuht. Seni ostsid Eesti õigeusklikud küünlaid Venemaalt, kirjutas Lääne Elu.
Väike küünlavabrik asub Kõmsi kiriku kõrval asuvas 18. sajandist pärit maakiviehitises, kus on tegutsenud nii kool kui ka traadivabrik.
Et hoone oli kunagi kasutusel tootmispinnana, sai küünlavabriku käima panna vähese vaevaga. Esialgu on kasutusel vaid pool hoonet.
Eestis ainulaadsed, eritellimuse järgi valminud seadmed on Kreekast, maksid koos vaha ja tahiniidiga 1,6 mln kr.
Tehnoloogia on ajaloo vanim, samasugune, mille järgi sajandeid kloostrites küünlaid tehti, ja pooleldi käsitöö kallitest masinatest hoolimata.
"Kastan, võtan maha, lõikan ära," rääkis Kivi küünlateost.
Küünlamasin ise meenutab kaheksaharulist karusselli. Iga haru peale mahub neli küünlaraami, kuhu on tõmmatud puuvillniidist tahid. Kivi vajutab kangi, tahiraam upub 60kraadise mesilasvaha sisse ja kerkib jälle üles, karussell toob vahaanuma kohale uue raami.
Kivi ei välistanud, et edaspidi laiendab vabrik haaret. Seda enam, et Eesti kirikute aastase küünlatagavara saaks toota kuu ajaga. "Võimalik oleks kuus toota 15 tonni küünlaid," lisas ta.
Seotud lood
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.