Eesti ja Leedu koostööd Ignalina tuumajaama
rajamisel varjutavad erimeelsused Poola kaasamise üle, sest Leedu tahaks
poolakaid partneriks, aga eestlased mitte.
Leedu ihkab Poola kaasamist Ignalina projekti – selline oli üleeile õhtul Leedu suursaadiku Juozas Bernatonise sõnum majandusminister Edgar Savisaarele, kirjutas Postimees.
Saadiku sõnul ootab Leedu järgmisel nädalal toimuvalt Balti riikide peaministrite kohtumiselt, et tehtaks ühine otsus paluda Poolat osalema uue tuumajaama ehituses. Poola enda huvi projekti vastu on suur.
Majandusministeeriumi energeetikaosakonna juht Einari Kisel ei teinud saladust, et Eesti suhtub Poola kaasamisse ettevaatlikult. «See ei ole väga hea, kui nad liituvad,» lausus Kisel. «Poola liitumine pidurdab tuumajaama ettevalmistustöid, lisaks pole selge, kes oleks Poola poolelt partner.»
Eesti ei ole küll ametlikult Poola kaasamise vastu, kuid pole ka sellega nõustunud. «Leedu on huvitatud Poola kaasamisest, praegu käivad intensiivsed arutelud selle üle,» kinnitas Kisel.
Kavandatav Leedu-Poola elektrikaabel võib olla üks argumente, miks Leedu tahab, et poolakad ühineks. See oleks Eesti-Soome elektrikaabli taoline projekt.
Kuigi Poola on kaabli rajamisse tõrksalt suhtunud, kinnitas Bernatonis, et kokkulepe ühenduse ehitamise kohta sõlmitakse ettevõtete tasemel tõenäoliselt juba 8. detsembril.
Seotud lood
Eestis ametlikul visiidil viibiv Leedu
peaminister Gediminas Kiriklas ja Eesti peaminister Andrus Ansip rõhutasid
Stenbocki majas antud pressikonverentsil Balti riikide energiakoostöö
tähtsust.
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.