A. Le Coq Tartu Õlletehase juht Tarmo Noop
ütles, et Lätis müügilt kõrvaldatud Aura jookides aeti säilitusained segamini
ning tegu oli lihtsalt inimliku eksitusega.
Partii suurus on ligikaudu 20 000 liitrit mahlajooki. Noop möönis, et toiduainetööstuses peab olema piinlikult täpne ning antud vahejuhtum mõjub neile kui suurtootjale kindlasti halvasti. "Kui oleks tegu väiketootjaga, siis võib-olla sellist juhtumit tähele ei pandaks," ütles Noop.
Noobi sõnul ei saa ka välistada, et antud juhtumi taga on Läti tootjate lobby-töö.
Konkreetse joogipartii valmistamisel oli vahetusse läinud antud joogi retseptuuris kasutatud kahe erineva säilitusaine kogused. Vaatamata sellele, et säilitusainete üldkogus oli lubatust ligi kaks korda väiksem, ületas bensoehappe kogus eraldi lubatud piiri.
Noobi sõnul on Läti veterinaarametil õigus see mahlajookide partii eemaldada, sest euronormide järgi oli mahlajookides liiga palju bensoolhapet. "Peame silmad maha lööma," lisas Noop.
"Samas riski inimestele siin pole," rõhutas Noop. Bensoehape on üks kahest jookides laialdaselt kasutatud säilitusainetest. Tegemist on kõike tuntuma loodusliku konservandiga, mida sisaldub marjades nagu jõhvikas, pohl ja mustikas.
Läti veterinaar- ja toiduamet peatas eelmisel nädalal A. Le Coqis toodetud Aura Active apelsini- ja nektariinimahlajoogi partii müügi, kuna leidis sellest ülemäärase koguse bensoolhapet.
Nimetatud kõrvalekalle ei kujuta ohtu või riski inimese tervisele (1,5 l joogis sisalduva bensoehappe koguse saab näiteks ka umbes 200 g jõhvikatest), samas ületab see siiski seatud piirnormi.
A. Le Coq Tartu Õlletehas on Eesti suurim joogitootja, ettevõtte müügimaht Eestis oli 2006. aasta esimesel kaheksal kuul 76 miljonit liitrit. A. Le Coq Tartu õlletehase olulisemateks brändideks A. Le Coq, Fizz, Aura ja Limonaad.
Seotud lood
A. Le Coq Tartu Õlletehas teatas, et
ülemäärase kogusega bensoolhapet sisaldavad mahlajoogid Aura olid müügis vaid
Lätis.
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.