Joogitootjate TOP | Tippjuhid: Läti maksuamet juba saab piirikaubandusest 20 miljonit eurot enam aktsiisi

Tänavune joogitootjate TOP tõi väikese üllatuse esikolmikus. Eesotsas on ikka suured ja tuntud ettevõtted. Nii on ka TOPi võitja sama, kes mullu - A. Le Coq. Aga teisel kohal on eelmise aasta kaheksas (2022. aastal samuti teine) Saaremaa Vesi (mullu oli Liviko). Kolmas koht on jäänud mullusega samaks - Anora Estonia.

Tööstusuudised uuris neljalt joogitööstuse juhilt nende mõtteid ja arvamusi meie majanduse üldise olukorra, aga ka spetsiifilisemalt joogitööstusi puudutavate otsuste osas. Teravalt tõusid üles küsimused maksutõusude ning nende tulemusel oodatava piirkaubanduse kasvu kohta.

Hoolimata kohast TOPis on joogitootjad üsna ühel meelel selles, et paremaks nende jaoks majanduses asjad ei lähe. Juba kehtima hakanud või veel planeeritavad maksutõusud vähendavad tarbijate rahakoti paksust ja ennekõike hakatakse otsima odavamaid tooteid. „Näeme, et aastaga võrreldes on inimeste majanduslik kindlustunne vähenenud ja senisest rohkem ostetakse kampaaniahindadega tooteid ja kaupluste omamärgitooteid - viimaste osakaal on tõusnud selle aasta 7 kuuga ca 8%,“ ütleb A. Le Coqi juhataja Jaanus Vihand.

“Peamine mure meie jaoks on madal tarbimiskindlus. Suvi, mis on meie jaoks tipphooaeg, on olnud ilusam ja eks see mõnevõrra meid ka aitab. Samas aga kasvu sellest tingituna ei tule, pigem hoiame eelmise aasta taset. Positiivse poole pealt on hea aga see, et pole ka langust toimunud,“ lisab Saku Õlletehase juht Jaan Härms.

Värska Originaal juhatuse esimees Rauno Jõgeva saab rääkida küll esimese poolaasta müügimahtude kergest kasvust – sarnaselt kogu Eesti vee-jookide turu kasvuga –, kuid paremaid aegu ei ennusta ka tema. „Plaanitavad maksutõusud suurendavad paratamatult sisendhindasid. Tarbijahinnad tõusevad ka käibemaksu tõusu tõttu. Tõenäoliselt ei ole 2025. aasta algul pääsu hindade tõusust seoses kehtestatavate erinevate uute maksude ja regulatsioonidega,“ nendib mineraalvee tootja.

Tööstusjuhtide hinnangut toetavad ka statistikaameti andmed – aastaga on toidupoodides müügimaht vähenenud 3%. Joogitööstuse kodumaisel turul müüdud tööstustoodangu indeks langes juunis eelmise aasta juuniga võrreldes 3,1 punkti.

Swedbanki kaardimaksete andmed näitavad, et kaardimaksete käive toidukaupadele tõusis selle aasta seitsme kuuga 5% võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Tehingute arv on suurenenud 3%, keskmine ostusumma on aga vähenenud 1% ehk jõudnud 15,4 euroni.

Kui koduturg tõmbab kokku, tuleb otsida võimalusi välisturgudel. “Liviko on küll 100% Eesti ettevõte, aga tegutseme rahvusvaheliselt. Kui Eesti turul on meil aasta-aastalt üha keerulisem kasvada, siis õnneks leidus eelmisel aastal kasvukohti väljaspool Eestit. Just välisturgudel teenitud täiendav tulu võimaldas meil 2023. aasta väga edukalt lõpetada. Ka käesoleval aastal oleme välisturgude arengute osas Eesti turuga võrreldes optimistlikumad,“ räägib Liviko juht Janek Kalvi.

“Suurim rõõm on selle üle, et oleme vaikselt uutele eksporditurgudele laienemas,“ ütleb Saku Õlletehase juht Jaan Härms. Saku Õlletehase jaoks oli pikalt peamine eksporditurg Venemaa ja uute turgude leidmine võttis väga palju tööd ja pingutust. Kuid tänavu on lisandumas mitmed uued eksporditurud. Samas väljakutsed ekspordi kasvatamises pole lõppenud.

“Ekspordi taastumist ja uute turgude leidmist pärsib enim märkimisväärne sisendhindade tõus. Rekordilise sisendhindade kasv on meie valdkonda väga palju mõjutanud. Mingil ajahetkel oli olukord, kus Euroopas ja mujal oli inflatsioon 6-7%, meil seevastu aga rekordilised 20-25%. Ekstreemsest inflatsioonikeskkonnast tingitud toodangu hinnatõus on palju pärssinud meie konkurentsivõimet olemasolevatel eksporditurgudel ja teinud keeruliseks uutele eksporditurgudele laienemise, sest paljudes riikides ei ole me oma hindadega enam konkurentsivõimelised,“ selgitab Härms.

Edu ekspordis kinnitab ka Jaanus Vihand. “Ekspordime üle maailma rohkem kui 70 riiki ja tutvustame läbi kohaliku A. Le Coqi brändi Eestit kümnetele miljonitele. Tänaseks on bränd saavutanud mitmes Lõuna-Euroopa riigis turuliidri positsiooni - juulis müüsime toodangut 2 korda rohkem kui aasta tagasi,“ räägib Vihand.

Samad plaanid on Janek Kalvi sõnul ka Livikol. “Eelmisel aastal jätkasime tööd uute eksporditurgude ja -klientide leidmisega, et kompenseerida äri lõppemist Venemaa ja Valgevene turgudel.“

Tagasivaade 2023. aastale näitab, et eksporditõusu on tootjatele väga vaja. Konjuktuuriinstituudi andmetel oli 2023. aastal alkohoolsete jookide ekspordi rahaline väärtus 129 miljoni eurot (2022. a 132,5 mln eurot). Kangete alkohoolsete jookide ekspordikäive oli 44 miljonit eurot (vähenemine 2022. aastaga võrreldes 2,1%), õlle ekspordikäive vähenes aastaga peaaegu neljandiku võrra (2023. aastal 25 miljonit eurot; 2022. aastal 32,8 mln eurot). Õlut müüdi välisturule 2023. aastal 32,5 mln liitrit ehk 46% vähem kui 2022. aastal.

Siseturust rääkides ei saa joogitootjad kuidagi mööda minna turismist. Välisturistid on tegelikult arvestatavad Eestis toodetud jookide, eriti alkohoolsete jookide tarbijad ja ka kaasaostjad. Konjuktuuriinstituudi hinnangul ostsid välisturistid 2023. aastal Eestist kaasa absoluutalkoholina 3,63 miljonit liitrit alkohoolseid jooke (2022. aastal 2,98 miljonit liitrit), neist arvestuste järgi kauplustest 1,99 miljonit liitrit ja laevadelt 1,64 miljonit liitrit. Sel aastal on aga need näitajad languses.

„Eestist on saamas turistide jaoks pigem kallis sihtriik ja võib eeldada, et samavõrra kui tõuseb Eestis aktsiisimäär ja muud maksud ning seeläbi kasvab inflatsioon, väheneb Eesti atraktiivsus turistide jaoks ning kahanevad müüginumbrid. Näiteks nähtub Tallinki avaldatud reisijate ja kaubaveo statistikast, et turistide arv vähenes käesoleva aasta teises kvartalis 5,8 protsenti,“ on Saku Õlletehase juht Jaan Härms murelik.

„Ajalooliselt meie turule tuge pakkunud turistide kaasaostud ja kohapealne alkoholitarbimine ei ole jõudnud COVIDi eelsele tasemele ning on 30% madalamad kui hüppelise aktsiisitõusu eel, aastal 2016. Eesti on alkoholituristide seas oma endise atraktiivsuse minetanud ning ettevõtete tulemustele ja riigi maksulaekumisele jätab see oma sügava jälje,“ lisab Liviko juht Janek Kalvi.

Hinnanguliselt tarbisid turistid kohapeal ja otsis kaasa 2023. aastal 4,27 miljonit liitrit alkohoolseid jooke, kaasaostu maht oli sellest 3,63 miljonit liitrit.

Kui turistide ostud on igati joogitootjate ja kaudsemalt kogu Eesti riigi huvides, siis Eesti enda elanike vastav käitumine mitte. Samas prognoosivad joogitootjad nn „piirikaubanduse“ kasvu, põhjuseks ikka maksutõusud.

„Nii 5% aktsiisitõus kui ka käibemaksutõus on hakanud turule oma jälge jätma. Kogu kodumaine õllemüük, mille pealt saab riik aktsiisitulu, on langenud kokku 7% ja nii nagu aastate eest, on taas hoogu kogunud Eesti majandusele ebasoodne trend tarbijakäitumises ehk piirikaubanduse kasv. Käesoleva aasta viie kuuga on müüdud Läti piiripoodides ligi 30% rohkem õlut kui aasta varem samal perioodil. Julgeme prognoosida, et säärane langustrend kodumaistes müükides püsib ja piirikaubandus jätkuvalt kasvab, sest Eesti õlleaktsiis on juba praegu 48% kõrgem kui Läti aktsiisimäär,“ kommenteerib olukorda Jaan Härms.

Janek Kalvi lisab, et eelmise piirikaubanduse buumi ajal kaotas Eesti kümnete miljonite eurote ulatuses maksutulu ning võitis sellest Läti riik. “Läti maksuameti hinnangul laekub Läti riigieelarvesse juba praegu Eesti piirikaubanduse tõttu umbes 20 miljonit täiendavat aktsiisi ning kogu piirikaubanduse mõjuks hinnatakse 30 miljonit. Soomlased on hinnanud, et umbes kümme protsenti soome turistidest jäi ka 2018 järgselt Eesti asemel liikuma Lätti. See näitab, et taolised lühinägelikud eksperimendid jätavad kestva negatiivse mõju meie rahvusvahelisele konkurentsivõimele,“ sõnab Kalvi.