Trükitööstuse TOP: võitja hoiab kindlalt tipust kinni

„Baltikumis on see suhteliselt kiire kasvuga valdkond, erinevalt Põhjamaadest, kus paigalseisu tõttu mahud väga ei kasva,“ ütles Data Print OÜ juht Triin Anette Kaasik. Ta selgitas, et see on tingitud peamisest kliendisegmendist – toidutööstusest.

„Kuna toidutööstus on järjest rohkem konsolideerunud, tehakse hankeid üle riigi ega sõlmita lepinguid vaid kohalike tarnijatega, vaid otsitakse ka mujalt.“ Ta jätkas, et hinnakonkurentsis on aga Baltikumi tootjad paremas positsioonis kui Skandinaavia kohalikud tootjad.

Töötanud 14 aastat ühe Baltikumi juhtiva kilepakenditootja Estiko Plastar ASi juhina, mis on etiketiärile sarnane valdkond, seisab Kaasik uue juhina hea selle eest, et tootmist veelgi efektiivistada ning digitaliseerida, millega ollakse ettevõttes ka vaikselt algust tehtud.

„Lihtsamad asjad peavad jääma masinatele teha ja inimestele jäägu nutiroll, et võimalikult vähe dubleerida,“ lausub ettevõtte värske juht. Kaasik on veendunud, et inimesed peavad andma rohkem väärtust kogu ahele.

Data Print on viimastel aastatel jõudsasti investeerinud uutesse tehnoloogiatesse, mis on võimaldanud parandada märgatavalt kvaliteeti ja tooteportfelli.

Lisaks andis Soome ettevõtte Tilgmann Grupp omandisse minek Data Prindile Soome turul positiivse referentsi. „Meid ei võeta seal küll päris kodumaisena, aga meie usaldusväärsus tausta ja omanike kaudu tõusis Soome turul,“ möönab Kaasik, lisades, et see andis omakorda olulise tõuke uutesse kliendisuhetesse ja kasvatas Soome turul ekspordinumbreid.

Olulisimatest 2020. aasta ootustest rääkides lausub Kaasik, et suurim muudatus saab olema mahtude kasvatamine, et olemasolev masinapark täis müüa. „Äsja panime käiku uue trükimasina ja peagi saab valmis juurdeehitus, et suurendada oma tootmise- ja laopinda,“ räägib ta. Teised muudatused on aga liiga varases järgus ja nendest ei soovi ta lähemalt rääkida.

Kaasik julgeb väita, et kohati on meie tehnoloogia parem, sest Soomest ja Rootsist leiab palju ettevõtteid, kes viimastel aastatel ei ole uutesse masinatesse investeerinud, ja sealt tuleb ka nende tehniline mahajäämus.

Vastukaaluks toob Kaasik Eesti noored ja kasvavad ettevõtted, kes on pidanud pidevalt ostma uusi seadmeid, mis ongi moodsad. „Vähemalt mis puudutab fleksot, siis siin on tootlikkus Baltikumis selgelt kõrgem kui Põhjanaabrite juures,“ lausub ta. „Ei ole igas vallas niimoodi, et oleme tagaajaja rollis!“

Kui esialgu keskendutakse Soome turule, siis järjest rohkem kombatakse ka Rootsi turgu ja tehakse sisenemiseks ettevalmistusi. „Keegi ei oota meid seal ja midagi kerget selles pole,“ kommenteerib ettevõtte juht, lisades, et defitsiidi puudumise tõttu tuleb kliendid konkurentidelt lihtsalt üle lüüa.

„Kuna oleme B2B ettevõte, omamata lõpptoodet või brändi, peame panustama teiste äri edule ja tegema etikette, et nemad saaksid oma tooteid paremini müüa,“ räägib ta. „Oleme kümnevõistlejad, kes peavad pakkuma paketti parimast kombost, et toode oleks innovatiivne ning kvaliteetne ja tarne õigel ajal ja mahus tehtud,“ jätkab Kaasik ja lisab, et klientide südamete võitmine käib samm-sammult. „Annan endale aru, et see on paganama pikk protsess, et käia ja tõestada ja veel kord tõestada.“

Tutvu täispika TOPiga Äripäevas.