Eesti suurim elamuehitaja välismaal ehitab teistmoodi, moodsalt ja jätkusuutlikult

Puitkarkassil ruumilistest elementidest ehitiste projekteerimise ja ehitamisega tegelev Kodumaja kontsern on Eestis tuntud nimi. Ligi kuus aastat tagasi Norras Bergenis püstitatud maailma kõrgeim puithoone tõi ettevõttele tuntust üle maailma. Sellise verstaposti saavutamine ei tulnud üleöö. Välisturgudele minek ja Soome, Rootsi, Norra ja Taani turule jõudmine on olnud pikaajalise töö vili. Tänaseks on eksportturgudele tarnitud ruumilistest elementidest korrusmaju peaaegu veerandsada aastat, ettevõtte toodangust läheb raja taha peaaegu 100%.

Kodumaja peab ennast ehitajaks. Seda, et ehitamiseks kasutatakse tehaselist tootmist, tuleb pidada kasutatava ehitustehnoloogia küsimuseks. Ehitatakse kortereid mitmekorruselistesse korruselamutesse, paaris- ja ridaelamutesse, hooldekodudesse, elamispinda hotellidesse ja tudengitele. Ettevõte keskendub eriilmelistele nn arhitektiprojektide ehitamisele, mis on põnev, väljakutseid täis ja kasvav trend elamuehitusturul.

Leppiku sõnul on nende klientideks kinnisvaraarendajad, ehituse peatöövõtu- ja projektijuhtimise firmad. „See on olnud meie teadlik valik, et me oma fookust ei ole suunanud eraklientidele. Kuigi algusaastatel 1995–1997, kui Kodumaja alustas oma tegevust, siis me tegutsesime just selles turusegmendis, siis viimased 24 aastat on meie ärisuund olnud teine.”

Kui algusaegadel seostati Kodumaja tegevust elementmajade ehitamisega, siis on mõisted ja terminid ajaga edasi arenenud. Leppiku sõnul ei anna 2D nimetus edasi nende toodete sisu ja seetõttu on termin „ruumiline element” või siis „moodulehitus” märksa täpsem vaste. „Ajalooliselt on välja kujunenud, et kui räägime elementmajadest, siis peame silmas tasapinnalistest ehk 2D-elementidest ehitatud hooneid. Meie põhitegevus siiski põhineb 3D- ehk ruumilistel elementidel, mida täiendavad omakorda tasapinnalised elemendid, et hoone valmis saaks, näiteks katused, terrassid, käiguteed ja muud sellised elemendid,” loetles Leppik.

„Kõigepealt me toodame tasapinnalised elemendid valmis ja siis monteerime meie majatehastes põrandad, seinad ja laed ruumilisteks elementideks kokku, seejärel paigaldame toru- ja elektrilised süsteemid, viimistleme seest ja väljast. Lõpuks paigaldatakse avatäited ja möbleeritakse ruumid ning pannakse ka köögitehnika korteritesse. Olen kuulnud öeldavat, et sellisel moel ehitamine on igav, kogu aeg ühtemoodi. Julgen vastu vaielda, igavaks või siis põnevaks saab tehtava igaüks enda jaoks ise teha või siis mitte teha. Maailm liigub tehaselise ehitamise suunas, sest kvaliteet, efektiivsus, läbimõeldus on märksõnad ja Kodumaja on seal juba kohal.“

Leppik ütles, et kõige tõhusam on protsessi juhtida „ehitusplatsil”, milleks on Tartus asuvad tehasehooned. Töö toimub sise­tingimustes ega sõltu ilmastikust. Lisaks toimub töö ühel tasapinnal, nii on mugav ehitada „esimesel korrusel”, sõltumata sellest, et ehitatakse näiteks hoopiski kuuenda korruse katust. Ka on tootmises logistika korraldatud efektiivselt, materjal jõuab õigesse kohta täpselt õigel ajal. Inimesed, kes ruumilisi elemente ehitavad, ei pea materjale taga otsima, need tuuakse käeulatusse kohale.

Töötajatest rääkides tõdes Leppik, et aina suuremaks on muutunud tööjõu probleem, rääkimata kompetentsetest töötajatest. Lisaks vajatakse kasvamiseks tootmisesse, aga ka kontoritesse veelgi töökäsi juurde. Personali värbamise kõrval arendatakse ettevõttes ka olemasolevat personali, olgu selleks siis töötaja professionaalsuse tõstmine või hoopis uues ametis arenemine. „Me ei eelda, et kõik töötajad tahavad karjääri teha või võtta vastu uute valdkondade väljakutseid. Palju on neid, kes oma seniseid oskusi lihvivad ja edendavad. Kuid nii mõnigi meeskonnaliige on ennast proovile pannud hoopis mõnes teises valdkonnas, näiteks projekteerimise asemele müügimeeskonnas ja on tehtud valikuga väga rahul. Kodumaja iseloomustabki erinevate rollide valikute võimalus, misläbi on võimalik kõnetada paljusid uusi meeskonnaliikmeid. Kindlasti kummardus Kodumaja tänasele meeskonnale pühendumuse ja arenemise eest,” rääkis Leppik.

Ettevõtte kõrge töökultuuriga tegeletakse teadlikult. Töötajatest on paljud tööl juba pikka aega. Leppik tõdes, et temagi liitus Kodumajaga rohkem kui 25 aastat tagasi. Töötajate motivatsioonipakett vaadatakse periooditi üle, kaasatakse ja kuulatakse töötajaid ja arvestatakse töötajate ette­panekutega. Nii hakati näiteks tootmistöölistele pakkuma lõunaks sooja suppi, lisaks kompenseeritakse kaugemalt tulijatele transpordikulusid. Lisaks teeb ettevõtte koostööd erinevate materjalide tarnijate ja teenusepakkujatega, et Kodu­maja töötajatel oleks võimalus soodsama hinnaga sooritada oste, tegemist on Kodumaja sooduspaketiga.

Suuresti personali nappuse teemast kantuna ja tulevikku vaatavalt tehti ettevõttes paar aastat tagasi otsus investeerida unikaalsesse elementide tootmise automaat- ja robotliini. Leppiku sõnul kasutab Kodu­maja järjest enam digitaliseerimise võimalusi, et tõsta veelgi tootlikkust ja toote kvaliteeti. Arvan, et oleme selles vallas eesrindlikud. Kuna ruumilistest elementidest hoonete tootmine ja ehitamine eeldab väga läbimõeldud planeerimis- ja projekteerimisfaasi, kasutakse mudelprojekteerimist, BIM mõtteviisi ning digitaalset töö- ja juhtimiskorraldust.

„Kui paljude hoonete ehitamine turul käib ikka veel nii, et ehitamise etapis tegeletakse lahenduste otsimise ja otsustamisega, siis Kodumaja poolt kasutatava ehitustehnoloogia juures on ülioluline just tegutsemisele eelnev planeerimise ja projekteerimise periood, kus kõik detailid peavad paika saama,” rääkis Leppik. Selline lähenemine annab tublisti tõhusust juurde, tagades rahalise ja ajalise kokkuhoiu. Kuna toodang transporditakse asukohamaale juba valmiskujul ja monteeritakse vundamendile juba valmis ruumiliste elementidena, siis on selline tegutsemine ainuvõimalik.

Kodumaja loeb ennast Eesti ettevõtteks, kuigi ehitab eelkõige välismaal – Norras, Rootsis, Soomes ja Hollandis. Kodumaja töötajad monteerivad ehitusplatsidel hooned ise kokku, et hoida ja tagada ehituse ühtlast kvaliteeti ning pakkuda kliendile eeskujulikku teenindust.

Välisturgude hõivamine ja hoidmine on keeruline töö. Nii näiteks on Kodumaja Taani turule müünud mitusada korterit, kuid hetkel sinna riiki aktiivset müüki ei tehta. Leppiku sõnul pole aga plaane selles osas maha maetud ja lähiaastatel tahetakse ka selles riigis ehitustegevust jätkata. Päris uueks turuks peab ettevõtte juht Hollandit, kus tahetakse jõudsalt laieneda.

„Väga hea etteplaneerimine, alates arhitektuurist, on jätkusuutlik. Puitehitis on keskkonnasõbralik ja õigesti ehitatuna kaua vastupidav, jätkusuutlik. Puidust ehitamise populaarsus on kasvav trend nii nagu ka tehases toodetud ruumelementidest ehitamine, see on jätkusuutlik,” tõi Leppik välja mõned edutegureid, mis on avanud välisturgusid. „Muidugi on oluline toote kvaliteet ja kinni pidamine toote turvalisuse ning ohutuse reeglitest. Ka tuleb arvestada iga asukohariigi ehitusnõuete ja eeskirjadega, mis võivad olla riigiti väga erinevad.”