Puhastusvahendite tootja Estko: vahel tuleb kliendi juurest mustust topsiga kaasa võtta

„Tootearendus on meie alal väga oluline – lihtne oleks vahendada valmistooteid üle maailma, aga Estko eesmärk on luua ise väärtust. Me küll ei sünteesi ise aineid, sest see oleks liiga kulukas ja aeganõudev, aga mõtleme välja retsepte olemasolevate toorainete baasil,” selgitab ettevõtte juht Liina Kikas.

Estko kliendid on HoReCa sektor, riigiasutused, teenindus-, tööstus- ja tootmisettevõtted ning autopesulad. „Meie kliendid on väga erinevad, neil on puhastusvahendeid vaja väga erinevate pindade tarvis ning see nõuab meilt spetsiaalseid lahendusi. Mõni toode võib sündida suhteliselt lihtsalt, aga mõne väljatöötamine ja laboritingimustes testimine võib võtta aastaid,” ütleb Kikas. Ta toob näiteks, et sageli on haldus- ja koristusettevõtted probleemi ees, kui on vaja puhastada peeneid disainlahendusi, looduskivi või uusi materjale. Kui kunstmaterjalidele sobib puhastamiseks happeline aine, siis looduskivist pind hapet ei talu. Üks viimaseid Estko puhastusvahendeid sündis aga kliendi vajadusest puhastada alumiiniumist küpsetusplaate.

Arendusinsener-keskkonnajuht Aivi Saarepuu meenutab, kuidas Estko töötas välja klaasipuhastusvedelikku, mis teeks muuhulgas sõidukite siseklaasid laitmatult puhtaks. „Mängisime läbi väga palju retsepte, enne kui jõudsime filigraanse lahenduseni. Aga uute toodete loomine on samas väga põnev. Näiteks on juhtunud, et peame katsetusi tegema kliendi juures, sest meil ei saa laborioludesse luua selliseid tingimusi nagu suurte tehaste torusüsteemides. Vahel peame võtma kliendi juurest topsiga mustust kaasa, et oma laboris testida, mis selle spetsiifilise mustuse puhastamiseks parim lahendus on. Mõnel juhul sünnib hea lahendus kohe, teisel puhul on katsetusi näiteks 70-80. Lisaks on ju sõnaõigus ka kliendil, kelle jaoks aineid välja töötame ning nemad tahavad teinekord lisaks puhastusvahendi võimekusele rääkida kaasa ka värvi ja lõhna osas.”

Täna on Estkol tootmisel umbes 300 retsepti ja kui arvestada erinevate suurustega pakendeid, on tooteid koguni 800 ringis. Lisaks valmistatakse näiteks Soome ja Baltikumi tarvis tooteid eraldi kaubamärgi all. Lõviosa Estko toodangust läheb ekspordiks, Eesti suurimad kliendid on autopesulad, toitlustus- ja majutusasutused ning koristusfirmad. Kliendiportfelli osas on Kikase sõnul oluline tasakaal, et põhiline osa käibest ei oleks koondunud 1-2 suurema tellija kätte, vaid lõviosa müügist tuleks ikka vähemalt mõnekümnelt erinevalt ettevõttelt. Eesti firmadele vahendatakse ka koristustarvikuid, et klientidel oleks mugav saada kõik puhastusvahendid alates keemiast kuni tolmulappide, kinnaste ning harjadeni ühest kohast.

Estko arendusinsener Dmitri Vorobjovi sõnul on keemiatööstuses väga oluline ajaga kaasaskäimine. „Loeme palju erialast kirjandust ja foorumeid ning peame olema kursis värskete uuringutega. Internet on keemiku suur sõber, muidu me ei jõuaks võib-olla üldse paljude vahenditeni ja aineteni. Kui leiame uusi tooraineid, mille baasilt võiksime ka meie oma tooteid luua, katsetame neid kindlasti. Samamoodi tekib vajadus tootearenduseks juhul, kui mõni tooraine turult kaob – see võib juhtuda nii pikemalt ette teades, aga ka alles tarnijalt tellimust tehes. Sel juhul peame kiiresti hakkama probleemi lahendama ning asendustoodet looma.”

Tootearenduses tuleb jälgida ka seda, millistes tingimustes peab puhastusvahend toimima. „Palju oleneb temperatuurist, materjalidest, aga näiteks ka veest endast. Eestis on keskmiselt kare või kare vesi, samas kui Soomes on pehme vesi – järelikult peab neile turgudele tootma erinevaid tooteid. Vihmavee ja seebiga kätepesu jätab tunduvalt teistsuguse tulemuse kui kraaniveega pestes,” selgitab Saarepuu.

Estkol on täna nomenklatuuris 22 ökomärgisega toodet, mis vastavad Euroopa Liidu kõige rangema keskkonnamärgise Ecolabel ehk „lillekese” märgile. Vorobjov nendib, et profiklient on ökomärgiste ja keskkonnahoiu osas väga teadlik ning muutub aina keskkonnateadlikumaks. „Keematoodete ökomärgis tähendab, et seal sisalduvad komponendid peavad olema biolagunevad ning seda peab saama muidugi ka testidega tõestada. Samas „lillemärk” kinnitab, et toode on oma omadustelt teistega vähemalt samaväärne ning seetõttu eelistame ökomärgistest just „lillemärki”. Ecolabel on garantiiks, et toode ei kutsu inimese organismis esile geneetilisi muutuseid, vähki ega allergiaid. Ja kui on vähegi võimalik, vahetame ohtlikud komponendid välja ohutute vastu.”

Kikas lisab, et samuti on ökomärgiste taotlemisel oluline pakend, mis peab olema suur, et ei oleks ülepakendamist, ja uuesti täidetav. „Meie valdkonnas ei ole tegelikult ülepakendamine teemaks, aga teatud tooted nõuavad vastupidavamaid materjale. Kuna meie kliendid on suurtarbijaid ja me ei valmista ilutooteid, saame kosmeetikatootjatest rohkem rõhuda keskkonnasõbralikkusele. Muidugi meeldiks meile kõige rohkem transportida oma puhastusvahendeid kliendini suurtes korduvkasutavates konteinerites, kuid Eesti turg on kahjuks selleks liiga väike.”

Täna on Estko üks suund allhanke tegemine. Neil on mitmeid samas valdkonnas tegutsevaid kliente ning hulgikaubanduse ettevõtteid, kes soovivad omamärgitooteid. Ettevõte müüb Eesti kõrval tooteid ka Läti, Leedu, Soome ja Rootsi turule ning avatud pilguga jälgitakse ka võimalust jõuda Taani ja Saksamaale. Estko igapäevatöös on olulisem kohal konsultatiivne müük, kus kohtutakse klientidega, kuulatakse ära nende murekohad ja püütakse probleemid lahendada. Kuna Estkol on endal labor, käib uute toodete väljamõtlemine ja olemasolevate arendustöö paindlikult. Edasi pakutakse täisteenusena edasi aine kasutamiseks kõiki dosaatorsüsteeme ja nende hooldust, mis tähendab keskkonnasõbralikkust ja pikemas perspektiivis kliendi jaoks reaalset raha kokkuhoidu.

2018. aastal tunnustati Estko Vastutustundliku Ettevõtluse sertifikaadiga ja pronkstaseme kvaliteedimärgisega ning juba ligi 20 aastat töötab ettevõte ISO standardite alusel, omades kvaliteedijuhtimissertifikaati ISO 9001, keskkonnajuhtimissertifikaati ISO 14001 ning töötervishoiu ja –ohutuse sertifikaati OHSAS 18001. Estkos töötab 36 inimest, neist kolm laboris.

Konkurents keemiatööstuse sektoris on suur ning Eestis on müügil ka palju muudest riikidest pärit tooteid. Lisaks ostavad osad ettevõtted Euroopast toote, villivad selle siin taarasse ja ütlevad, et tegemist on Eesti tootega, eriti palju on seda autokeemia vallas. „Oleme väga seadusekuulekas ettevõte ja meid kontrollitakse riiklike organite poolt hoolikat. Näiteks kõik keemiavahendites kasutatavad mikroorganismidele mõjuvad biotsiitsed ained peavad olema Eestis registreeritud, aga kui aine on ostetud valmiskujul muudest riikidest, siis võib koostise üle kontroll või vajalik registreering Eestis puududa. Eks see ole paljudel aladel nii, et kohalikke tootjaid kontrollitakse teravamalt, samas kui müüjaid on keerukam kontrollida,” nendib Kikas. „Kõik kontrollorganid teavad, kus tehased asuvad, samal ajal kui maaletoojate üle pole järelevalve üldse nii tugev.”

Kuigi Estkol on võimekus toota ka väikeseid koguseid, on nad täna orienteeritud ettevõtetele – nende kliendid on tööstus-, tootmis- ja koristusfirmad, toiduainesektor ja kaubandus, HoReCa segment, autopesulad, koolid, eakatekodud, lasteaiad ja haiglad, kes vajavad igapäevaselt oma töös puhastusaineid ja soovivad oma klientide ning töötajate heaoluks luua tervisesõbraliku õhkkonna. Ettevõtte põhimõtteks on kulutada loodusressursse ratsionaalselt eelkõige pakendite taaskasutamise ja transpordi tõhusa korraldamise kaudu ning kasutada materjale ja tehnoloogiaid, mis ei reosta keskkonda ega oma kahjulikku mõju inimeste tervisele.

Estko mullune käive oli natuke üle 4 miljoni euro, tänavu loodetakse veelgi käivet kasvatada. Eesti firmadele vahendatakse ka koristustarvikuid, et klientidel oleks mugav saada kõik puhastusvahendid alates keemiast kuni tolmulappide, kinnaste ning harjadeni ühest kohast. Estko tootmine asub Harjumaal Kiili vallas Kangru külas ja ettevõttes töötab 36 inimest.