• 29.01.25, 12:46

Leedu hoiab tootjaid ja tarbijaid pärast Vene võrgust lahkumist rohkem kui Eesti

00:00
  • Lauri LeetLauri Leet
Leedu hoiab tootjaid ja tarbijaid pärast Vene võrgust lahkumist rohkem kui Eesti

Energeetikaekspert, Baltic Energy Partnersi juhatuse liige Marko Allikson sõnab saates Energiatund, et pärast Vene võrgust lahkumist hoiab Leedu oma tootjaid ja osaliselt ka tarbijaid rohkem kui Eesti. Kogu Baltikumi jaoks saab sageduse hoidmise nabanöör Euroopaga olema vaid üks õhuliin.

Kuni juuni lõpuni katab Eestis teadupärast sageduse hoidmisega seotud kulud võrguhaldur Elering, misjärel hakkavad seda katma aga tootjad ja tarbijad.

"Leedus kannab aga terve 2025. aasta kulud võrguhaldur ise," räägib Allikson. Ka seejärel suunatakse kulud tarbijatele seal kolme aasta jooksul järk-järgult, mitte korraga.

Samas on Alliksoni sõnul aspekte siin aga palju ning kuidas jagada sageduse hoidmise kulud tootja ja tarbija vahel või nõuda need sisse bilansihalduritelt ebabilansi tariifi kaudu, nõuab hoolikat kaalumist. "Arvan, et kuna see kord pole ka Eestis veel kehtima hakanud, seisab see diskussioon osaliselt veel ees."

Allikson hoiatab, et oma tootjatele piirkonnaga võrreldes kõrgemate tariifidele seadmine võib anda hoobi taastuvenergia rajamisele, sest kõige rohkem ebabilanssi tekib just taastuvenergia tootmises. "Ebabilansi tariifile kulude lisamine tundub küll ühest küljest kõige õiglasem, aga siin on omad riskid," sõnab Allikson ja ütleb samas, et lõpuks maksab kõik kinni tarbija, sellest pole pääsu.

Balti turud on omavahel võrrelduna olnud Marko Alliksoni sõnul seni sageduse hoidmise mõttes natuke erinevas seisus. Leedus on töös suur pump-hüdrojaam Kruonises ning seal on ka varem investeeritud akudesse.

"Kui võrrelda algseid plaane, siis kõige suurem erinevus on uue merekaabli Leedu-Poola ühenduse muutunud plaanid." Asjaolude kokkulangemisel see jäi ära ja leiti et tehakse selle asemel uus õhuliin, mille valmimine jääb aga aastate taha.

Seega on lisaühenduse pakkumine Poolaga viibinud ning see mõjutab Alliksoni sõnul turgu. "See vana liin on ainus sageduse hoidmise nabanöör Euroopaga," sõnab Allikson. "Kui see katkeb, oleme sageduse hoidmisel Baltikumis iseseisev saar."

Saates räägib Baltikumi elektrivõrgu toimimisest, sageduse hoidmisest ja töösse rakenduvast sagedusturust ka Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp. Saatejuht on Lauri Leet.

Fotol Marko Allikson Baltic Energy Partnersi kontoris 2016. aastal. Foto autor Eiko Kink.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele