Põhjala pruulikoda kahekordistas käibe ja tootmismahu

“Seadsime endale 2019. aastaks uues majas ambitsioonika eesmärgi – kahekordistada ettevõtte müügitulu ning selle eesmärgini ka jõudsime,” on Põhjala pruulikoja asutaja ja tegevjuht Enn Parel rahul. “Teenindasime aasta jooksul kümneid tuhandeid õllesõpru nii Eestist kui välismaalt ning usun, et suutsime tõsta Eesti õllekultuuri veelgi kõrgemale tasemele. Põhjalasse leidsid tee inimesed Jaapanist, Šveitsist, Suurbritanniast ja loomulikult ka lähiriikidest, kelle Eestisse tuleku peamiseks põhjuseks oligi Põhjala külastus,” rääkis Parel. “Nii et andsime oma panuse ka turismi arendamisse.”

Parel tõdes, et tootmise käimasaamine uues pruulikojas võttis plaanitust pisut kauem aega ning tehnilisi tõrkeid esines veel isegi detsembris. “Meid kummitasid mitmed tehnilised probleemid, eriti uue täisautomaatse villimisliiniga. Ka uue pruulisüsteemi tundma- ja kasutama õppimine võttis aega, seetõttu pidime hävitama nii mõnegi 10 000-liitrise partii valmimisjärgus õlut,” nentis Parel. “Müük oli siiski hoogne ja kõik, mida suutsime toota, osteti ära. Kuigi tootmismaht kahekordistus, jäi käibe kasv tootmises siiski oodatust tagasihoidlikumaks,” lisas Parel.

Suurim investeering 2019. aastal oli uute käärtankide soetamine 220 000 euro eest, mis suurendas aasta lõpus tootmisvõimsust 25%. Kokku investeeris ettevõte mullu üle 300 000 euro.

Põhjala alustas eelmisel aastal käsitööõlle müümist mitmele uuele turule nii Euroopas kui Austraalias, Hong Kongis ja Mehhikos. Üle 70% Põhjala toodangust läheb ligi 40 välisturule. Kõige rohkem müüakse väljaspool Eestit Põhjala õlut Prantsusmaal, Soomes ja Hollandis ning müük kasvas kõige kiiremini Suurbritannias, Taanis ja Rootsis.

Ka Eestis oli müügikasv tugev, ulatudes 71%-ni. Suurima panuse kodumaise müügi kasvu andis õllerestoran Põhjala Tap Room, kuid müük kasvas ka kõigi teiste suuremate klientide lõikes. “Oleme rahul Eesti tulemusega - näeme müügimahtude kasvu kõigi suuremate klientide juures ning uute klientide pidevat lisandumist. Aina enam baari- ja kauplusepidajaid on tulnud vastu klientide soovile tarbida masstoodangust eristuvat õlut ning Põhjala kui tugev turuliider on sellistele klientidele enamasti esimeseks valikuks. Eesti enimmüüdud käsitööõlu on Põhjala Virmalised,” selgitas Põhjala turundusjuht Tõnis Vaher.

2019. aastast konsolideerib Põhjala emaettevõtte Põhjala Brewing AS majandustulemustesse ka tütarettevõtte Põhjala Retail OÜ tulemused, mis opereerib õllerestorani ja pruulikoja poodi. Ettevõtte konsolideeritud EBITDA ehk kasum enne intresse, makse ja kulumit ulatus 340 000 euroni. Vastavalt prognoosile suurendas pruulikoja uute seadmete kasutuse algus ettevõtte kulumit, mistõttu puhaskasumit omanikud veel ei oodanud.

Suvel ületas Põhjala väikepruulikodadele varasemalt kehtinud aktsiisisoodustuse piiri ning maksis aasta teises pooles aktsiisi samas mahus rahvusvaheliste suurkontsernide Eestis asuvate tehastega, mis on Põhjala tootmisvõimsusest ligi 100 korda suuremad. “Õnneks oleme kõigi Eesti väiketootjate ja uue valitsuse koostöö tulemusena 2020. aastast taas väiketootja, kuna piiri tõsteti 15 000 hektoliitrini aastas,” kiitis Parel koostööd valitsusega lisades, et riigi jaoks on paranenud maksulaekumine, vähenenud piirikaubandus, tagasi tulnud Soome turistid. “Oluline on ka edaspidi silmas pidada, et meie aktsiisid oleksid naabritega konkurentsivõimelised, et soodustada maksude tasumist Eesti riigieelarvesse,” lisas Parel.

Põhjala Pruulikoda asutati 2011. aastal nelja Eesti õllesõbra ja kodupruulija poolt. Alates 2019. aastast pruulib Põhjala oma tugevamaitselisi õllesid Noblessneri sadamalinnakus, kus lisaks Põhjamaade moodsaimale tootmisele asub ka Eesti suurima käsitööõllede valikuga õllerestoran Põhjala Tap Room. Ettevõttes töötab üle 40 inimese.