Jaak Nigul: ikka loodame, et laulame end rikkaks

Minu arvates pole Eesti turul kohaliku kaubamärgiga mittemonopoolsel ettevõttel võimalik suureks kasvada. Ka keskmikuks on keeruline saada, sest kohaliku turu maht on nii väike. Suureks on Eesti tingimustes võimalik kasvada ainult ekspordile orienteerudes või rahvusvaheliselt tuntud kaubamärke importides. Spetsialiseerumine välisturgudel suure nõudlusega tootegrupile annab võimaluse suureks kasvada, kuid tähendab ka paljude konkurentide olemasolu.

Metsa- ja puidutööstust mõjutavad samad riskid nagu teisi tööstusharusid. Rahvusvaheline risk on näiteks USA–Hiina kaubandustüli, mistõttu aeglustub majandus globaalselt, väheneb üleilmne nõudlus. Kuna Hiina on tõenäoliselt mahuliselt maailma suurim vineeritootja, siis maailma suurima turu sulgumine USAs sunnib Hiina ettevõtteid otsima müügikanaleid mujalt maailmast. See mõjutab omakorda Eesti tootjaid.

Kohalik risk on majandusliku naivismi ja keskkonnaalase ebateadusliku mõtteviisi levik. Arvatakse, et kui õnnestus end vabaks laulda, siis nüüd laulame end rikkaks ka. Kahjuks see meetod ilmselt ei tööta.

Laulu- ja tantsuüritustest meil puudust pole, kuid tavalisest rahast on meil puudus nii hariduses-teaduses kui ka tervishoius ja vanurite hoolduses ehk tegelikult kõikjal. Järjest suureneva kõrgharitute osakaalu juures kasvab nende hulk, kelle arvates tööstust polegi vaja, kuid kes nõuavad riigilt pidevalt raha juurde. Paljudele pole kohale jõudnud, et riik saab jagada vaid ettevõtlusest laekuvat primaarset maksutulu, laenuraha ja ELi abi.

Kui tuntud zooloog räägib uudistes, et “viimastel aastatel on õnnetuste arv loomadega kasvanud seoses inimhäiringute suurenemisega loomade elukeskkonnas, mis on peamiselt tingitud kiiresti tõusnud metsaraie intensiivsusest”, siis on see vaid üks levitatavatest poolvaledest. Õnnetuste arv on tõepoolest kasvanud, kuid zooloog jättis ilmselt teadlikult teavitamata, et lageraiete pindala on Eestis püsinud samas suurusjärgus juba aastaid, kuid sõidukite arv Eesti teedel on viimase 10 aastaga suurenenud ca 40% ja ületab juba 900 000 ning metskitsede arv on sama aja jooksul kahekordistunud, kasvades umbes 130 000-le.

Kui erinevate riikide uuringud näitavad, et suurim oht metslindudele tuleneb vabapidamisel kodukassidest, siis meil räägivad “teadlased” valikuliselt lageraiete mõjust linnustikule, kuid mitte kodukasside ja põllumajanduse mõjust, mis on ilmselt kordades suurem.

Loe pikemalt Äripäevast.

Artikli aluseks on Äripäeva Infopanga puidutööstuse aastaraportile antud kommentaar.