Kalle Palling: kas Euroopa kliimapoliitika suretab Eesti põlevkivitööstuse?

Need energilised hüsteerikud, kes alles täna avastasid, et CO₂ hind on tõusnud kõrgustesse, unustavad, et CO₂ hinnatõus on olnud aastaid Eesti riigi ja ka Euroopa Liidu ametlik poliitika. CO₂ hind kujuneb ETSi (emissioon trading scheme/system) süsteemis. Kui seni oli turul üleliigset CO₂-kvooti rohkem, kui seda kasutada suudeti, siis keskkonnaministrite nõukogudel räägiti aastaid üleliigse kvoodi turult ära korjamisest.

Nüüd seda tehtigi ja see on üks põhjuseid, miks kvoodi hind lakke tõusis. Üllatusena ei saanud see aga mitte kellelegi tulla, sest ELi soov fossiilsed kütused taastuvenergiaga asendada on ammu selge olnud.

Seega – turg on saanud signaali. Kui tahetakse fossiilsete energiaallikate kasutamist jätkata, tuleb muuta tootmist tõhusamaks. Just seda on Eestis aga kenasti tehtud. Mitte ainult Eesti Energias, vaid ka VKGs ja Kiviõli Keemiatööstuses. Plaanid selleks, et ühest tonnist põlevkivist rohkem energiat välja võtta, on ettevõtetel eraldiseisvalt ja osas etappides ka ühiselt olemas ning tähtsaimates Eesti energiapoliitikat kujundavates arengukavadeski välja toodud.

Nende plaanidega – täiendavate õlitehaste ehitamine, ühise rafineerimistehase rajamine –, tuleb kindlasti edasi minna. Mis puutub elektritootmisesse põlevkivist, siis selle mahtu on Eestis plaanitud niikuinii vähendada. Ent ma usun, et pole sugugi ebatõenäoline, et ka põlevkivist elektri tootmise võimekust võib meil vaja minna vmt.

On üks asjaolu, millele minu hinnangul Euroopa Liidu tasemel vähe tähelepanu pööratakse. Nimelt aastal 2050, mil on seatud eesmärgiks kliimaneutraalsus, elab maailmas enam kui 10 miljardit inimest tänase 7,5 miljardi asemel. Ja ka see 10 miljardit ei tähista maailma rahvastiku kasvu lage, vaid jätkab kasvamist. Tõsi küll, aeglasemalt, aga aastaks 2100 elab maailmas hinnanguliselt 11 miljardit inimest. Järgmise 80 aastaga 4,5 miljardit inimest enam kui täna. Sama palju inimesi elas maailmas veel aastal 1980.

Lisaks juurdekasvule on fakt ka see, et inimesi, kes elavad absoluutses vaesuses, jääb iga aastaga vähemaks. Seega vajadus energia, vedelkütuste ja elektri järele kasvab. Kas suudame suudab selle tarbimise kasvu rahuldada vaid taastuvate allikatega? Väidan, et ei suuda.

Loe pikemalt Äripäevast.