• 19.10.15, 10:05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kastein: müügipiirangutel pole põhjendatud mõjuanalüüsi 

Täna iseloomustab Eesti ärikeskkonna regulatsiooni kahjuks liigagi sageli ühe tuntud vanasõna parafraseering: kõigepealt lõikame ja siis hakkame mõõtma.
Saku Õlletehase juht Margus Kastein.
  • Saku Õlletehase juht Margus Kastein. Foto: Eiko Kink
Ka viimastest aastatest on kasvõi maksumuudatuste puhul näiteid, kus ettevõtjad seatakse ootamatult fakti ette: homsest on nii, isegi kui me alles eile leppisime kokku teisiti. Konkreetselt alkoholiaktsiisi puhul me juba näeme, et maksu ennaktempos tõstmisega on jõutud punkti, kus isegi 15 protsenti kõrgemat maksu laekub absoluutnumbrites aasta varasemast vähem.
Rääkides tanklates alkohoolsete jookide müügipiirangust, siis tänaseks pole argumentatsiooni toetuseks esitatud ühtegi mõjuanalüüsi. Miks on üks müügivorm kehvem või ohtlikum kui teine, mille poolest erineb tanklakauplus lähedalasuvast väikepoest või supermarketist? Samuti pole mulle teadaolevalt ettevõtjatega kavandatava muudatuse osas läbi räägitud ega põhjendusi selgitatud.
Inimesed käivad nii tanklas kui ka suurpoes enamasti autoga. Tanklas kehtivad alkoholimüügil täpselt samad tingimused ja piirangud teiste kauplustega, kõigele lisaks on tanklakaupluses tooted kallimad kui supermarketis. Me ei ole näinud veenvat argumenti, mil põhjusel ühte ettevõtlusvormi peaks teiste suhtes diskrimineerima. Samas võib teistelt turgudelt leida näiteid, kus tanklamüügi keelustamisel satuvad teatava löögi alla küll sealsed töökohad, samas suureneb müügikohtade kontsentratsioon ja tarbimine ei vähene.
Müügikoha vormi piiramise ja täiendava regulatsiooni asemel peaks esmase tähtsusega küsimus olema teavitus- ja ennetustöö. Samuti olemasoleva riikliku järelevalve tõhustamine, mitte aga ühe ettevõtlusvormi teise suhtes diskrimineerimine või eelistamine.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.12.24, 17:14
Alumiiniumi igavene elu algab joonestuslaual. Kuidas kavandada korduvkasutatavaid tooteid?
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele