Miks mõelda oma energiatootmise peale?

Tõusvad kulutused tähendavad ettevõtja jaoks saamatajäänud kasumit. Tehniliselt üks töökindlamaid ja majanduslikult tasuvaim lahendus on paigaldada oma koostootmisjaam.

Koostootmisjaam toodab maagaasist ettevõtte hoonele nii soojus- kui ka elektrienergiat ning võimaldab väga mõistliku investeeringukulu ja tasuvusajaga säästa energiakuludelt 35% aastas.

Täna on kõigil ettevõtjatel võimalik taoline lahendus ka enda ettevõtte hoonesse paigaldada.

Iseenesest saaks soojus- ja elektrienergiat toota kasutades näiteks gaasi- või puiduhakkel töötavat katelt soojusenergia tootmiseks ning tuule- ja päikeseenergiat elektrienergia tootmiseks. Neist tuul ja päike on küll keskkonnasõbralikud, kuid nende toodang sõltub suuresti tuule ja päikese olemasolust, mis on aga juhuslikud.

Seepärast katavad need tootmisvõimsused üsna marginaalse osa ettevõtte elektrienergia vajadusest ning see omakorda ei anna ettevõtte kulude optimeerimisele nii suurt efekti.

Tänasel päeval ei ole veel välja mõeldud ka uut turuküpset tehnoloogiat, mis suudaks rahuldada kogu energiatarbimist ning samal ajal konkureerida teiste tootmistehnoloogiatega, tagades mõistliku investeeringukuluga ka energiakulude alanemise ja kiire tasuvusaja. Seetõttu ongi kõige mõistlikumaks tootmisvõimsuseks erinevad koostootmislahendused, millest toodetud elektri- ja soojusenergia on konkurentsivõimelise hinnaga – tegemist on turu küpse lahendusega, jaamade summaarne efektiivsus on kõrge, nende abil on võimalik märkimisväärselt energiakulusid vähendada ning toodetud energia on ka igati keskkonnasõbralik.

Lisaks on vajalik omatoodetud soojus- ja elektrienergia alati olemas. Isegi maagaasi trassi olemasolu või selle vahetus läheduses paiknemise puudumine ei ole probleem, kuna koostootmisseadmed töötavad ka LNG ehk vedelgaasiga, mis on transporditav ja hoiustatav vastavates konteinerites.

Õnneks on Eestis üsna hästi välja ehitatud gaasivõrk, mis tagab gaasiga varustatuse suuremale osale hoonetele.

Koostootmisjaam sobib igasse hoonesse

Täna on võimalik kõigil ettevõtetel taoline lahendus ka enda hoonesse paigaldada. Väljatöötatud on maagaasi baasil töötavad mikrokoostootmisjaamad.

Taoline lahendus sobib tootmishoonetesse, logistikakeskustesse, büroohoonetesse, kaubanduskeskustesse, korterelamutesse, hotellidesse ja spordikeskustesse – sisuliselt igasse hoonesse.

Tänu seadmete väikestele gabariitidele (kõige võimsama koostootmisagregaadi laius 75 cm) mahuvad seadmed sisse igast uksest. Seega on võimalik antud lahendusi integreerida juba olemasolevasse hoonesse asendamaks näiteks nii juba amortiseerunud gaasi- või õlikatlaid kui ka uusarendustesse.

Näiteks 5000 m2 suuruse tootmishoone investeeringukuluks kujuneb umbes 60 000 eurot tasuvusajaga 3,5 aastat, aidates samal ajal kliendil kokku hoida ca 200 000 eurot koostootmisjaama eluea jooksul.

Võrreldes neid numbreid ettevõtte kogu energiakuludega, on saavutatav sääst märkimisväärne. Lisaks on koostootmisjaama soetamiseks võimalik taotleda Kredexi toetust, mille abil väheneb nii investeeringukulu kui ka tasuvusaeg ettevõtte jaoks peaaegu poole võrra.

Mida tuleb koostootmisjaama paigaldades silmas pidada?Koostootmisjaama paigaldades tasub esimese asjana kindlasti analüüsida põhjalikult hoone soojus- ja elektrienergia tarbimisprofiili. Kuna Eesti eripäraks on neli aastaaega ning sellest tulenevalt ka üsna suured temperatuurikõikumised, on seetõttu suure kõikumisega ka soojusenergia tarbimine.

Seetõttu on mõistlik installeerida koostootmisjaam, millel on suur võimsuse reguleerimisvahemik.

Kuna enamikul pakutavatel koostootmisjaamadel jääb reguleerimisvahemik 50–100% vahele jaama nimivõimsusest, tulekski kaaluda mitme väiksema võimsusega koostootmisjaama paigaldamist ning soojuseneriga tiputarbimise katmiseks muud energiaallikat.

See tagab suurema võimsuse reguleerimisvahemiku, seadmete parema kasuteguri, aga ka lühema tasuvusaja, kuna seadmeid saab aasta lõikes enam koormata.

Lisaks majanduslikule tasuvusele on suureks plussiks koostootmisjaamade juures kasutamise lihtsus.

Kõik koostootmisjaamad on 100 % täisautomaatsed, vajalik on vaid iga 1–2 aasta tagant seadmeid korrapäraselt hooldada.

Klient saab seadmete tööd reaalajas telefonist või arvutist jälgida ning seadmete töörežiimi vajadusel muuta.

Seega, pärast koostootmisjaama paigaldamist on üks mure vähem ning on põhjust rõõmustamiseks, kui saabub järgmine arve energiakasutamise eest.

 

Klaus Kopelman räägib, kuidas säästa koostootmisjaamade abil energiakuludelt 30% lähemalt 24. septembril toimuval seminaril "Säästlik energia". Kavaga saab lähemalt tuttvuda SIIT.

Autor: Klaus Kopelman