Tootmise korrigeerimine vastavalt turule on tavaline äri osa. 2014. lõpus sai selgeks, et meie Vene partner ei ole nõrga rubla tõttu võimeline sõlmitud klinkri ostulepingu täitmist jätkama.
Muidugi olid kaalumisel kõik teised võimalikud turud, aga kuna ehitusmaterjali konkurentsivõimelise turu piirkond on üldiselt umbes 400 km raadiuses, siis mõistlikku alternatiivi ei leidunud. Ei olnud muud teha kui tootmist vähendada. Palju stressi. Ka järgmised kulude vähendamise ja töötajate koondamise otsused olid protsessi loogiline jätk eesmärgiga firma säilitada.
Loomulikult oli kulude ja inimeste arvu vähendamise plaani tegemine stressirohke. Kõige raskem oli teavitada inimesi, kellega olime aastakümneid koos töötanud, et kahjuks meil ei ole neile rohkem tööd. Vähendasime oma koosseisu umbes 30 inimese võrra ja neist läks koondamisele 20 alates 1. aprillist, teised lahkujad olid pensionärid ja tähtajalise lepinguga töötajad, kelle tööleping lõppes.
Püüdsime lahkumiskompensatsioonidega heldemad olla, kui seadus seda nõuab, ning aitasime koostöös töötukassaga lahkujaid uutest võimalustest maksimaalselt informeerida.
Meie tootmismahu vähendamine mõjutab ka meie alltöö- võtjaid: Kunda Transi, Quant Estoniat, transpordifirmasid jt, kelle mahud samuti vähenevad. Kogu loo taust on tegelikult Eesti raskema ja ressursimahuka tööstuse konkurentsivõime. Kui meie eksporditurul on kõik hästi, siis saab müüa küll, aga nii kui mingit turgu tabab tagasilöök, oleme kohe hädas ja kipume konkurentsist välja kukkuma.
Sisendkulud on kogu aeg tõusnud ja on saavutatud kriitiline piir. Koorem kasvab. Murelikuks teeb, et riigi otseste ja kaudsete maksude koormus on kogu aeg kasvanud: erimärgistatud kütus on kadunud, nüüd lisandub kõrgem aktsiis, keskkonnatasud tõusevad igal aastal 5%, elekter on kallim kui Skandinaavias, meil on teedel 40 tonni piirang. Ettevõtted teevad pingutusi, et efektiivsemad olla, aga kui taustsüsteem seda ei toeta, siis ühel päeval võib ramm raugeda. Kunda Nordic Tsement elab edasi, meil on tsemendi koduturg ja eksport Lätti ja Soome.
Seotud lood
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.