Kas tooraineturul hinnapõhi?

Tooraineteturul võib hinnapõhi käes olla

Tooraineteturu ekspert ja kaevandusettevõtte Xstrata endine tegevjuht Mick Davis usub, et toorainete hinnapõhi on väga lähedal ning turud pakuvad head võimalust, vahendab Financial Times.

„Kas me oleme turgude põhjale lähedal? Jah. Seda, kas toorained on põhja saavutanud või on see alles ees, mina ei tea,“ ütles Davis Financial Timesi toorainete konverentsil.

Davis ütles, et vask ja tsink on atraktiivsed varad, millesse investeerida. Eksperdi sõnul ootab vaske ja tsinki ees pakkumise vähenemine ning nõudlus muutub laialdaseks. Ta lisas, et mitmed „täiesti maha jäetud“ turud, näiteks kivisüsi turg, pakuvad samuti häid investeerimisvõimalusi.

Vase spothind tõusis nädalaga 6,43 protsenti ning üks nael vaske maksab 2,88 dollarit. Tsingi spothind tõusis 2,62 protsenti ja tonni spothind on 2288 dollarit tonnist.

„Termilise kivisüsi puhul on investorite seas täielik kindlustunde mõõn,“ ütles ta.

Vase hinnaliikumist on väga raske prognoosida, sest turg on näidanud, et pidevalt leiab aset ootamatuid sündmusi, mis pakkumist mõjutavad. Analüütikud on siiski öelnud, et 2015. aasta lõpuks peaks vase hind veidi taastuma.

Ka mitmed teised analüütikud arvavad, et toorainete hindade taastumine võiks jätkuda.

„On tõenäoline, et see ülejäänud aasta jooksul toimub toorainete hindade mõningane taastumine,“ ütles Capital Economicsi toorainete uurimisrühma juht Julian Jessop. „Tõenäosus, et Brent toornafta hind tegi jaanuaris põhja, on suur. Nafta hinnad omakorda määravad suuresti ära selle, milliseks kujuneb teiste toorainete liikumine.“

Tina spothind tõusis Londoni metallibörsil 1,12 protsenti ning tonn maksab 15705 dollarit.

Plii spothind tõusis 1,78 protsenti ja tonn maksis neljapäeva õhtuks 2085 dollarit.

Alumiiniumi spothind tõusis 4 protsenti ja tonnihind on 1890,5 dollarit.

Nikli hind tõusis nädalaga 5,22 protsenti ja tonn maksab Londoni metallibörsil 13285 dollarit. Aprilli alguses kukkus nikli hind 6 aasta põhja. Alates sellest on hind tõusnud ligi 8 protsenti.

Rauamaagi hind hakkas rallima

Aprilli alguses jõudis rauamaagi hind 10 aasta madalaima tasemeni. Aprilli teises pooles on hinnad aga taastunud ning aprilli kolmandal nädalal tõusis rauamaagi hind lausa 12 protsenti.

Analüütikud prognoosivad rauamaagile täiendavat hinnarallit juhul, kui suured tootjad aeglustavad laienemist ning asuvad oma peamistes kaevandustes toodangut kärpima.

Brasiilia kaevandusfirma Vale endise globaalse müügidirektori Michael Zhu sõnul kerkib rauamaagi hind tänavu keskmiselt 60-70 dollarile tonnist. Siiani on tooraine keskmine hind sel aastal 59,82 dollarit ning 2. aprillil kukkus hind aga 47,08 dollarile. 2011. aastal saavutatud rekordist jääb hind lausa 69% madalamaks, vahendab CNBC.

Morgan Stanley teatas täna, et uus tänavune hinnatipp saavutatakse järgmiste nädalate jooksul.

Hinnarallile aitas eelmise nädala lõpus kaasa BHP Billiton, kes teatas, et aeglustas laienemist Austraalias. Samuti sulgesid tootmisüksusi mõned väiksemad kaevandajad.

„Turu tulevik on peamiselt nn Suure Nelja käes,“ rääkis Zhu, viidates ettevõtetele Vale, BHP, Rio Tinto ja Fortescue Metals Group. „Kui ma oleksin kaevandaja, siis prooviksin vastutustundlikult rahuldada nõudlust. Ma ei peaks tootma rohkem ja ma ei tahaks toota vähem,“ lisas ta.

Rauamaagi hind tõusis nädala alguses 59,75 dollarini tonnist. Neljapäevaks oli hind langenud 55,5 dollarini tonnist. 2. aprillist alates on hind tõusnud ligi 17 protsenti.

Statoil tuleb raskes keskkonnas toimeNorra naftatootja Statoil teatas, et esimeses kvartalis pidi ettevõtte leppima puhaskahjumiga, sest USA naftaäri väärtust oldi sunnitud kärpima, vahendab Reuters.

Teiste näitajate poolest suutis Statoil aga analüütikute prognoose ületada. Samuti jättis ettevõtte dividendimaksed samaks.

Riigi kontrolli all olev Statoil, mis tegutseb kümnetes riikides maailmas, ütles, et USA äri väärtus hinnati 6 miljardi dollari võrra odavamaks. Peamiselt mõjusid ärile halvasti madalad nafta- ja gaasihinnad.

Statoili uuringute ja rafineerimise üksustel läks seevastu aga hästi. Ettevõte suutis ületada anlüütikute süngeid prognoose ning rahavoog ületas investeeringute hulka üle kahe korra.

Ka teiste naftaettevõtete, näiteks Royal Dutch Shelli, BP ja Totali, tulemusi on pehmendanud just rafineerimisäride kasumlikkus.

„Esimene kvartal nätas, et me oleme tugev naftafirma ja suudame kasumlikkust näidata ka 50dollarise naftahinna juures,“ ütles Statoili tegevjuht Eldar Saetre.

Statoili puhaskahjum oli esimeses kvartalis 35,4 miljardit krooni (4,2 miljardit eurot). Analüütikud prognoosisid ettevõttele 3,8 miljardi krooni suurust kasumit. Aasta tagasi oli ettevõte kasum 23,7 miljardit krooni.

Kohandatud tegevuskasum ulatus seevastu 22,9 miljardi kroonini, mis ületas tublisti analüütikute prognoositud 16,4 miljardit. Norra üksusel läks hästi, rafineerimisäri kasumimarginaalid tõusid ning rahvusvaheline äri tõi oodatust vähem kahjumit.

Statoili aktsia oli neljapäeva õhtuks tõusnud 3,4 protsenti. See tähendab, et investorite jaoks olid tulemused kokkuvõttes positiivsed ning nähakse, et ettevõte tuleb raskes keskkonnas toime.

Toornafta hind tõuseb robinal

USA valitsus teatas, et mitmetes naftahoidlates on oodatust vähem varusid. See aitas viimastel nädalatel tõusuteel olnud nafta hindadel saavutada nelja kuu rekordi.

Aprillis on nafta hinnad tõusnud juba 20 protsenti. Tegemist on tugevaima taastumisega alates 2014. aasta juunist, mil järsk hinnalangus hakkas. Osaliselt on kallinemine tingitud sellest, et pakkumise üleküllus võib sessoonselt vähenema hakata, sest suvel suureneb USAs naftatarbimine. Nafta hinnale on toetavalt mõjunud ka aprilli keskel alanud dollari nõrgenemine.

WTI toornafta hind tõusis nädalaga 3,46 protsenti ja neljapäeva õhtuks maksis barrel 59,42 dollarit. WTI on 18. märtsil saavutatud hinnapõhjast kallinenud ligi 40 protsenti.

Brent toornafta kallines 3,2 protsenti ja barrel maksab 66,62 dollarit.

Maagaasi hind tõusis 8,26 protsenti ning ühe briti soojusühiku (293,3 kw/h) hind on 2,75 dollarit.

Mait Kraun

Äripäeva kaasautor

Autor: Nädal börsil