Pool rauamaagi toodangust võib haihtuda

Alumiiniumi defitsiit võib tänu Hiinale kaduda

Hiina alumiiniumieksport kasvab jätkuvalt ja see võib tähendada, et defitsiiti varsti enam ei ole, kirjutab Reutersi kolumnist Clyde Russell. Hiina alumiiniumieksport kasvas esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 43 protsenti, selgub esmaspäeval avaldatud andmetest. Veebruarikuu andmed näitavad, et peamiselt eksporditakse poolvalmis tooteid, milleks on latid, vardad, traadid, plaadid, plekk ja foolium. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga tõusis nende toodete eksport 91 protsendi võrra. Russelli hinnangul jätkub trend ka märtsi andmetes.

Euroopa ja USA võtavad alumiiniumi hea meelega vastu, sest tavaliselt on selle kokkuostu hind madalam. Sellel aastal on alumiiniumi hind tõusnud Londoni metallibörsil 2,2 protsenti. Praegu maksab tonn 1811 dollarit. Hiina suurenev tootmine ja eksport võivad Russelli sõnul lahendada alumiiniumi defitsiidiprobleemi.

Pool rauamaagi toodangust võib haihtuda

Kolme suurimat tootjat arvestamata võib tulevikus rauamaagi toodangust pool nõudluse vähenemise tõttu kaduda, ütlevad analüütikud. Goldman Sachsi sõnul ei pea Vale, Rio Tinto ja BHP Billitoni oma toodangut hinnalanguse tõttu vähendama.

„Samas võib öelda, et ülejäänud tööstus seisab eksistentsiaalse väljakutse ees,“ kirjutasid Goldmani analüütikud Christian Lelong ja Amber Cai oma raportis.

„Me ootame, et meritsi veetava rauamaagi nõudlus saavutab 2016. aastal tipu ning Hiina ei suuda USA nõudluse vähenemist katta,“ ütlesid nad. Goldman vähendas 2015. aasta rauamaagi hinnaprognoosi 18 protsendi võrra 52 dollarini. 2016. aastaks ootab pank 44 dollarist hinda ja 2017. aastaks 40 dollarist hinda.

„Praeguste hindade juures tulevad BHP Billiton, Rio Tinto ja Vale ots-otsaga kokku. Teised kaevandajad nagu Fortescue võivad aga miinusesse jääda,“ kirjutas uuringufirma Moody’s oma raportis.

2. aprillil kukkus rauamaagi hind 10 aasta madalaima tasemeni. Mõne hinnangu kohaselt jõudis rauamaagi hind isegi kõigi aegade põhja, sest 2008. aastal muudeti hinnamääramissüsteemi. Sellel nädalal on rauamaagi hind kõikunud 45-50 dollari vahel.

Plii hind hakkas kiiresti tõusma

Londoni metallibörsil on kõige ebapopulaarsem metall plii. Vaatamata tööstussektorit tabanud raskustele on plii hind märtsis saavutatud põhjast tõusnud üle 20 protsendi.

Aasta algusest on metalli väärtus kasvanud ligi 9 protsenti. Sellega on plii olnud Londoni metallibörsil vaieldamatult suurim tõusja. Vähesed oskasid ennustada, et hind nii järsult tõusma hakkab. Plii oli kaks aastat sisuliselt elutu ning hind tegi väikseid kõikumisi.

Hind hakkas tõusma, sest 23. märtsil tehti Londoni metallibörsi (LME) laovarude mahus 98 350 tonnine korrektuur. Suur osa metallist viidi Malaisiasse ning teistesse Aasia riikidesse. Viimase nädalaga on plii hind tõusnud 3,2 protsenti ning tonn maksab 1976,5 dollarit.

Analüütikud kärbivad kulla ja hõbeda hinnaprognoose

Analüütikud on kulla ja hõbeda hinnaprognoose sellel aastal kõvasti kärpinud, sest oodatakse, et USA hakkab intressimäärasid tõstma, kirjutab Reuters.

Reutersi küsitletud analüütikute selle aasta hinnaprognoosi keskmine on 1209 dollarit untsist. Jaanuaris oli vastav prognoos 1234 dollarit.

2016. aastal võiks kollase metalli hind olla keskmiselt 1250 dollarit untsist. Eelnevalt ennustati, et hind võiks järgmine aasta olla keskmiselt 1278 dollarit untsist.

Esimeses kvartalis püsis kulla hind praktiliselt muutumata. Metall kaupleb jätkuvalt 5 aasta madalaima taseme lähedal. Föderaalreserv hakkab aasta teises pooles tõenäoliselt intressimäärasid tõstma ja see peaks kullale negatiivselt mõjuma.

See tähendab, et dollar tugevneb veelgi ja mida tugevam on dollar, seda odavam on kuld. „Asi pole tegelikult intressimäärades vaid selles, kuidas dollar reageerib,“ ütles Quantitative Commodity Researchi direktor Peter Fertig.

Analüütikud vähendasid ka hõbeda hinnaprognoose. Nad prognoosivad, et sellel aastal saab hind olema 16,7 dollarit ja järgmisel aastal 17,8 dollarit. Varasemad prognoosid olid vastavalt 50 ja 40 senti kõrgemad.

Kulla hind tõusis nädalaga 0,16 protsenti ja unts maksab 1198 dollarit. Hõbeda hind püsis praktiliselt muutumata ja untsi hind on 16,26 dollarit.

Teistest metallidest tõusis vase hind 1,07 protsenti ja üks nael maksab 2,7695 dollarit. Vase hinda on viimastel nädalatel mõjutanud mitmed ootamatud sündmused. Näiteks tabasid Tšiilit hiljuti paduvihmad, mis sundisid mitmeid kaevandusi sulgema.

Tsingi hind tõusis 1,5 protsenti ja tonn tsinki maksab Londoni metallibörsil 2181,5 dollarit. Tsingi globaalne nõudlus püsib tugev ning pikemas perspektiivis oodatakse hindade tõusu.

Tina hind kukkus 5,08 protsenti ning neljapäeva õhtuks oli tonnihind 15875 dollarit.

Nikli hind langes 1,65 protsenti 12515 dollarini tonnist. Paar nädalat tagasi jõudis nikli hind 6 aasta põhja. Alates sellest on toimunud mõningane taastumine. Peamiselt on hinda alla surunud kõrge pakkumine ja nigel nõudlus.

USA toornafta hind tõusis 11,5 protsenti ja barrel maksab 56,58 dollarit, mis on selle aasta kõrgeim hinnatase. Põhjamere nafta tõusis nädalaga 12,5 protsenti ning jõudis 63,87 dollarini. Nafta hindu on üles surunud Jeemeni konflikt, kus osaleb ka nafta suurtootja Saudi Araabia. Maagaasi hind lisas 5,5 protsenti ning ühe Briti soojusühiku hind on 2,68 dollarit.

 

 

Autor: Nädal börsil