Avatud elektriturul tuleb küsida hinnapakkumisi

Jah, just nimelt lepivad, sest elektriga seotud kulutustega mitte tegelemine on tihtipeale tingitud sellest, et panustatakse vaid ühele pakkumisele. Avatud turu üks suuremaid eeliseid suletud turu ees ongi konkurents.

Ometi, isegi nüüd, kus see on kõigi tarbijate jaoks tõsiasi ning võimaldaks hea planeerimise tulemusena ka oma kulusid optimeerida ning säästa olenevalt ettevõtte profiilist sadu ja isegi tuhandeid eurosid, on Eestis jätkuvalt võrdlemisi palju ettevõtteid, mis on kas bilansienergial või sõlmivad enda jaoks üldse mitte parimaid lepinguid. Kõike seda sellepärast, et ei küsita konkureerivaid pakkumisi. 2013. aasta kolmel esimesel kuul on bilansienergia olnud keskmiselt 35% kallim, kui börsi keskmine hind.

Pole tõepoolest harvad need juhtumid, kus helistatakse märkimisväärse elektritarbimisega ettevõtetest alles pärast mitmendat kuud avatud elektriturul olemist ja bilansienergia eest maksmist ning soovitakse leping sõlmida. Elektrituru avanemise kommunikatsioonis keskenduti ju peamiselt erakliendile, mistõttu võis nii mõnelgi äriettevõttel jääda arusaamatuks tõsiasi, et ka ärikliendid on avatud turu osa.

Kuigi valdav enamus elektrimüüjaid keskendub eratarbija teenindamisele, pakub ärikliendile elektrit mitu erinevat müüjat. Seetõttu tasuks oma elektrikulusid ja elektriostu planeerida hoolega, eriti peaksid seda jälgima ettevõtted, mille kulubaasis moodustavad kulud elektrile arvestatava osa.

Soovitusi elektriostu planeerimisel:

• Elektriostu planeerimisel võtke alati mitmeid pakkumisi, ärge tehke otsust vaid ühe pakkumise pealt. On esinenud juhtumeid, kus ka väga suurtes kogustes ja väga pikaks perioodiks sõlmitavaid elektrilepinguid otsustatakse vaid ühe pakkumise põhjal.

• Jätke endale piisavalt aega otsuse langetamiseks. Näiteks tasub küsida pakkumist isegi kuni kolm kuud enne kehtiva lepingu lõppemist ning mitte jätta asjaajamist viimasele kuule. Hinnad võivad nädalate lõikes üpris suurelt kõikuda ja jättes otsustamise ühele nädalale, võib juhtuda, et hinnad on just sel hetkel tipus. Pikem otsustamisaeg annab võimaluse jälgida turuhinna muutusi ja langetada oma ettevõtte jaoks kõige õigem otsus.

• Jälgige lepingutingimusi. Kas pakutav leping on ikka just teie ettevõtte tarbimisvajadusi kõige paremini rahuldav? Kas see pakub tarnekindlust või seab piiranguid? Kui paindlikke tingimusi pakutakse?

• Kuidas arvestab elektrimüüja börsihinda? Hoolikalt tuleb jälgida, kuidas käib müüjapoolne hinnastamine. On oluline teada, et börsihinna puhul on kaalutud keskmise metoodika järgi hinnastamine reeglina kallim kui hinna arvestamine börsihinna aritmeetilist keskmist kasutades. Selle põhjuseks on kõrge elektrinõudlus börsi tiputundidel, seepärast on ka hind kõrgem – aritmeetilise keskmise järgi hinda arvestades ei võeta aga seevastu arvesse tarbimiskoguseid, mis tähendab, et otseselt ei arvestata kõrge hinnaga tarbimise tipptunde. Vägagi sobilik on aritmeetilise keskmise arvestamine nende ettevõtete jaoks, kes tarbivad elektrit just neil samadel tipptundidel ehk reeglina päevasel ajal. Nii näiteks on kaalutud keskmine hind olnud 2013. aasta kolmel esimesel kuul rohkem kui 1,5% börsi keskmisest kallim.

Autor:

Janar Kalmus, Elektrum Eesti suurkliendisuhete juht

Autor: Elektrum Eesti elektrituru blogi