Info omamine ja mõistmine on võimas ressurss, mida võib kasutada nii protsesside edasiviimiseks kui ka pidurdamiseks. Elektriturul on selliseks kuldaväärt infoks elektrihind. Kui praegu on elektrihind enamusele tarbijatest veel reguleeritud, siis turu avanedes olukord muutub. Elektrihind saab olema üks olulisemaid tingimusi, mille nimel elektrimüüjad konkureerivad. Ja kuigi esmapilgul tundub, et siis on ju otsustamine tarbija jaoks imelihtne, sest elekter ise on samasugune kõigil müüjatel, ei ole see ometi nii.
Tänased elektrit vabaturult ostjad teavad, et niipea kui nad avatud turule sattusid, sai elektrist keerukas kaup, mida liigitatakse nii avatud tarneks, kogutarneks, määratud tarneks, baastarneks, fikseeritud hinnaga tarneks kui ka börsihinnaga elektrimüügiks. Ei ole raske mõista, et paljude tarbijate jaoks on terminid võõrad ja arusaamine, kuidas erinevaid tarneid omavahel võrrelda, on lootusetu, eriti siis, kui neid ei saagi omavahel võrrelda. Asi läheb veelgi keerulisemaks, kui mängu tulevad ka muud lepingutingimused (nt lepingu tähtaeg, lepingu lõpetamise võimalused, kokkulepitud ostukoguste siduvus), mis on jällegi erinevad.
Tarbija vajab otsustamiseks lihtsat infot, kus pakkumised on selged, läbipaistvad ja võrreldavad. Nii saab tarbija teha kõige õigema ja sobilikuma ning oma vajadustele vastava ostuotsuse.
Enamikus liikmesriikides on selleks, et tarbijatel oleks juurdepääs neutraalsele, objektiivsele ja ajakohasele energiaturu infole ja pakkumistele, loodud hinnavõrdlusportaalid, mis on tänapäeval teada-tuntud ka paljudes muudes valdkondades. Tavapäraselt on hinnavõrdlusportaalide haldajateks kas energiaturu regulaatorid või siis mõni muu riigiasutus, kelle vastutusalasse taoliste infoportaalide ülevalhoidmine kuulub. Kuid on ka riike, kus energiaturu hinnavõrdlusportaalid on täielikult erasektori teenusplatvormid, mille teenuste osas valitseb samuti teenusepakkujate konkurents. Hinnavõrdlusportaali kohustuslik tunnus on see, et see peab olema sõltumatu ja pakkuma ajakohast objektiivset infot. Portaalide vahendusel saavad tarbijad paremini olla avatud energiaturgudel aktiivsed turuosalised, leides endale kerge vaevaga kõige soodsama pakkumise turult ja pannes müüjad omavahel reaalselt konkureerima.
Elektriostul peaks tarbija esmalt küsima võrguettevõtjalt ülevaate oma tarbimisajaloo kohta. Seejärel tasub tarbijal võrrelda erinevaid pakkumisi ja pakette vähemalt järgmiste kriteeriumite osas: lepingu tüüp (fikseeritud hinnaga leping või muutuvate hindadega leping), lepingu tähtaeg, ostetava koguse prognoosimisel koguse möödaprognoosimise tagajärjed, maksetingimused, lepingu lõpetamistingimused.
Mida tarbija peaks elektriostul veel silmas pidama saab teada 31. mail toimuval Äripäeva ja Advokaadibüroo GLIMSTEDT energiakonverentsil „
Kuidas osta elektrit avatud elektriturul,“ kus nii elektrimüüjad kui loodav energiaportaal jagavad omalt poolt tarbijale head nõu ja huvitavaid mõtteid.
Moonika Kukke
Advokaadibüroo GLIMSTEDTEnergiaõiguse advokaat
Autor: Advokaadibüroo GLIMSTEDT energia- ja keskkonnaõiguse blogi
Seotud lood
Kui veel 20 aastat olid koht- ehk LAN-võrku liidetud põhiliselt arvutid, siis täna on ühises võrgus kõik seadmed alates küttelahendusest, valgustusest ja külmkapist kuni tööstusseadmeteni. Tehnoloogia areneb hoogsalt ja järk-järgult liigutakse vaskkaablil põhinevatelt ühendustelt üle fiiberoptilistele ja üle õhu lahendustele. LAN-võrgu olevikust ja tulevikust räägib YEInternationali tootejuht Henri Voogla.