Puiduturult teenib madala kuluga hästi

Palju kõneainet on pakkunud küttepuidu hinnakasv. Kirgi on kütnud Narvas elektritootmiseks kasutatav puit ja selle tulevikus järjest kasvav vajadus. Puitu peaks hakkama kasutama ka Irusse ehitatav prügipõletusjaam. Aga nende mõju ei ole kindlasti veel sel sügisel tunda, kuid juba on riigimetsas küttepuidu oksjonil Virumaal tõusnud hind 37,5 €/tm-ni eest. Aasta lõpus läheb Imaveres käima Stora Enso puitgraanuli tehas võimsusega 100 000 t aastas, mis tähendab, et seni saetööstuse jäätmeid kasutanud Graanul Invest peab oma tootmisvõimsuse säilitamiseks samas koguses täiendavat toorainet leidma küttepuiduturult. Väos asuva Tallinna Elektrijaama juhatuse esimees Andres Taukar ütles Postimehe vahendusel, et uuel kütteperioodil tuleb neil maksta hakkpuidu eest ca 20% rohkem. Ära ei tohi unustada küttepuidu eksporti. Seega võib kokkuvõtteks öelda, et lähiajal küttepuidu hinnalangust ei saa prognoosida.

Maailmaturul rekordeid purustav puitmassi hind võimaldas Estonian Cellil eelmisel aastal korralikku tulu teenida. Nõudlus toodangu järele on kerkinud kriisieelsele tasemele koos hindade kasvuga. Estonian Cell on välja töötanud investeerimisprogrammi, mis võimaldaks tootmismahtu veel 25% kasvatada. Programmi maksumus on enam kui 28 miljonit eurot. Nii suurte investeeringute tegemine võtab aega ja ei oma mõju ümarmetsamaterjali hindadele täna, vaid pigem loob positiivseid ootusi lähitulevikuks. Suurinvesteeringut kavandab ka Kehras asuv Horizon Tselluloosi ja Paberi AS, et kaasajastada tootmist ning tõsta paari aastaga tootmisvõimsust ligi 2/3. Samas on kõige suurema hinnasurve all ilmselt just paberi ja tselluloosi tootmiseks vaja minev puit. Sisseostetava puidu kulud moodustavad mõnes tootmises kuni 70% tselluloosi tootmise kuludest ning on tõusnud kogu maailmas. Puitmassi hinnaindeksi tase oli selle aasta I kvartalis 20% kõrgem võrreldes aastatagusega, kirjutab Wood Resources International LCC. Ühelt poolt surub paberipuidu hinda kindlasti üles kiirelt arenev bioenergeetika. Sama toorme pärast konkureerib ka mehaaniline töötlemine, eelkõige plaaditööstus. Lähiajal on oodata, et kase peenpalgile tekib Eestisse täiendav tarbija. Nii on vähemalt Kohilas pankrotivarast vineeritehase ostnud Läti suurim puidukontsern Latvijas Finieris ise lubanud. Nimelt soovivad nad juba sügisel käivitada proovitootmiseks tehase ja lähiaastatel investeerida sinna vähemalt 17 mln €. Vajamineva toorme tehase täisvõimsuse juures (ligikaudu 120 000 tm kase vineeripakku) loodavad nad suures osas hankida Eestist, kusjuures vastuvõetava sirge vineeripaku läbimõõt algab 13 cm. Seega on oodata vähemalt selle sortimendi hinna kasvu alates tänavusest sügisest.

Venemaa on aastaid olnud maailma suurim tööstusliku ümarpuidu eksportija. Kui riik otsustas 2007. aastal rakendada palgi ekspordile 25% tollimaksu eesmärgiga tõsta see maks 2009. aastaks 80%ni, vähendasid paljud Aasia ja Euroopa ettevõtted eksporti Venemaalt. Selle tulemusena langes kogu tööstusliku ümarpuidu eksport Venemaalt 2006. aasta 51 miljonilt m3 22 miljonile 2009. ja 2010. aastal. See langustrend tundub olevat nüüdseks murtud. 2011. aasta esimeste kuude jooksul on okas- ja lehtpuu ümarmaterjali eksport tõusnud Venemaal umbes 40%. Suurem osa on läinud Hiinasse, Soome ja Jaapanisse. Sellist tõusvat trendi võib oodata jätkuvat ka 2011. aasta teises pooles ja 2012. aastal, eriti kui väheneb Venemaa ekspordimaks. Pärast mullu detsembris toimunud kohtumisi Venemaa ja EL esindajate vahel on selge, et Venemaa on sunnitud alandama eksporditolle, kui riik soovib ühineda Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Eestisse täna veel vene ümarpuidu ekspordimahud taastunud ei ole, kuid suure tõenäosusega toob 2012. aasta siin muutusi. Ei ole ju veel täpselt teada, millised on uued ekspordimaksud ja millal need rakendatakse. Osa eksperte arvavad, et okaspuu ümarmaterjali maksud alanevad 5-10 protsendini ja lehtpuu osas saavad maksud ilmselt olema väiksemad kui okaspuul. Lisaks on Venemaa suurendanud ka okaspuu saematerjali eksporti, mis küündis 2010 kõigi aegade rekordini - 17,5 miljonit m3. Tänavune eksport siiani ületab mulluse sama perioodi eksporti üle 50%, seega võib 2011. aasta tulla rekordiline.

Statistikaameti andmetel kasvas 2011. aasta I kvartalis puidutööstuse ja puittoodete tootmise mahuindeks võrreldes 2010. aasta I kvartaliga keskmiselt 21 punkti ehk mahud kasvasid keskmiselt 21%. Majanduskriisi järgselt on mahuindeks olnud kasvava trendiga, kuid jääb kriisile eelnenud rekordtasemetele siiski veel oluliselt alla. Tänavu märtsis oli indeks 97,6 punkti, mis moodustab 2006. aasta rekordtasemetest ligi 70%. Kõige kiiremini kasvasid mahud eelmise aastaga võrreldes liimpuidu- (29%), vineeri- (25) ning graanulitootmises (22). Suurima toodangumahuga on tööstustest saematerjali tootmine, mille mahud kasvasid 13%. Puitehitiste ekspordi rahaline maht kasvas I kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 45%, samas puittoodete eksport kokku 30%. Kuigi kriisieelsete aegadega võrreldes veel kasvuruumi on, näitab statistika, et puidutööstus on tõusnud kindlatele jalgadele ja edeneb ilusasti.

Mõni ettevõtja on ennustanud, et puiduhinna (eelkõige küttepuidul) kasvu võib tagant suruda valitsuse otsus erimärgistatud kütuse kasutamise keelamisest metsatööl. Kas see puiduhinda mõjutab, on siiski küsitav. Aga kindlasti halvendab see meie metsaomanike konkurentsivõimet naabritega võrreldes, suurendab ülestöötamise kulu ja  pigem vähendab metsaomaniku tulu. Küll aga võib hindu alla suruda 2012. aasta keskel suure tõenäosusega taashoogustuv ümarpuidu import Venemaalt. Seega võiks metsaomanikele soovitada, et praegu on veel võimalik madalama ülestöötamiskuluga piisavalt head tulu saada.