Eile Euroopa Komisjoni presidendiks tagasi valitud Ursula von der Leyen lubas oma uue ametiaja esimese saja päeva jooksul tulla välja „puhta tööstuse lepinguga.“
- Ursula von der Leyen lubas oma valimiseelses kõnes Euroopa uutmoodi tööstuspoliitikat. Kriitikud selles midagi väga uut ei leia. Foto: Daina Le Lardic/EP
Kliimapoliitika jääb endiselt Euroopa Liidus oluliseks, kuid fookus nihkub finantsregulatsioonidelt tööstuspoliitikale, hindab olukorda säästvat arengut mõjutavate poliitalgatuste hindamisele pühendunud väljaanne Real Economy Progress (REP). Nimelt kinnitas von der Leyen enne Euroopa Parlamendis toimunud hääletust peetud kõnes, et Euroopa Liidu kliimaseadustesse kinnitatakse eesmärk vähendada süsinikuheidet aastaks 2040 40% võrra ning presidendina keskendub ta „ettevõtete toetamisele ja tingimuste loomisele, et jõuda ühiste eesmärkide täitmiseni.“ See aga toimukski nn „puhta tööstuse lepingu“ abil, mis "võimaldaks rohkem investeerida puhastesse ja strateegilistesse tehnoloogiatesse ning energiamahukatesse tööstusharudesse."
Seotud lood
Oleme lasknud tootva tööstuse võimekuse minna mujale, sest me oleme pikki aastaid arvanud, et meil ei ole seda tulevikuks õnnelikuks ja rikkaks eluks vaja, räägib Euroopa Komisjoni tööstuspoliitika asejuht Maive Rute raadiosaates „Äripäeva arvamusliider“.
Euroopa vajab ühtset strateegiat, et astuda vastu Hiina kaubandussurvele ja USA protektsionismile, teatasid Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia majandus- ning tööstusvaldkondade ministrid pärast Euroopa ühtse tööstuspoliitika arutelu Prantsusmaal.
Lähenevate Euroopa Parlamendi valimiste valguses on regiooni tööstussektorite esindusorganisatsioonid hoiatanud siinset piirkonda tööstuse hääbumise eest.