Riigikogu arutas majanduskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riiklikku küsimust „Kuidas tõsta tootlikkust Eesti majanduses?“, mille aluseks oli konkurentsivõime ekspertkogu valmiv raport.
- Pilt istungisaalist näitab, et saadikute huvi majanduse konkurentsivõime vastu on leige. Foto: Erik Peinar/Riigikogu.
Majanduskomisjoni liige, kuni selle nädalani majanduskomisjoni esimehe kohal olnud sotsiaaldemokraat Priit Lomp rääkis, et teda ajendas ekspertkogu kokku kutsuma mure majanduse käekäigu pärast, aga selle kõrval ka soov suurendada Riigikogu rolli protsesside sisulisel eestvedamisel. „Konkurentsivõime küsimus on seda teravam, et mitmed viimastel aastakümnetel edu toonud tegurid, nagu odav tööjõud ja energia, ligipääs soodsale Vene-Valgevene toorainele, on ammendunud,“ tõdes ta.
Seotud lood
Arenguseire Keskuse tellimusel analüüsisid Tartu Ülikooli majandusteadlased Eesti majanduspoliitika kitsaskohti ning tõid välja ettepanekud majanduse konkurentsivõime tõstmiseks.
Majanduse veduriteks saavad olla vaid teenuste ja tehnoloogia eksport ning töötleva tööstuse arendamine, sõnas majandus- ja informatsiooniminister Tiit Riisalo majanduspoliitika plaani tutvustusel. Just nendesse valdkondadesse peab riik panustama, et tagada majanduse kahekordne kasv 2035. aastaks.
Võib suurima rõõmuga tõdeda, et kuuldused Eesti tööstuse enneaegsest surmast on selgelt liialdatud, ütles majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo täna konverentsi Tark tööstus 2024 avakõnes.
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.