Estonian Cell teenis läinud aastal 23 miljonit eurot kahjumit
Puitmassitootja Estonian Celli 2023. aasta netokahjum oli 23 miljonit eurot, müügitulu kahanes 86 miljoni euroni, mis on 45 miljoni euro võrra vähem kui eelnenud aastal.
Estonian Cell juhatuse liige Siiri Lahe tunneb, et riik on jätnud energiamahukad tööstused oma probleemidega üksi. Foto: Andras Kralla
Negatiivne tulemus oli tingitud erakordsetest väljakutsetest, peamiselt rahvusvaheliste müügihindade järsust langusest ja jätkuvalt kõrgetest sisendkuludest Eestis, teatab ettevõte. Vastuseks muutunud ebasoodsatele oludele rakendas Estonian Cell 2023. aastal drastilisi meetmeid, sealhulgas sisseostulepingute avamine, tehase töö ajutine peatamine ja viimase meetmena peaaegu 10% töötajate koondamine.
Vaatamata sellele, et Euroopa on jaganud miljardeid eurosid abirahadeks, pole Eestis väljaspool Ida-Virumaad tegutsevale tööstusettevõttele mitte ühtegi toetusskeemi, räägib haavapuitmassi tootja Estonian Celli juht Siiri Lahe. Ta lisab, et energiamaksud on meil oluliselt suuremad kui konkurentriikides ja Eesti tööstustooted ei ole enam konkurentsivõimelised.
Kundas asuv haavapuitmassitehas Estonian Cell teatas üheksa töötaja koondamisest. Eelnenud kuue kuu jooksul on tehasel olnud kolm pikemat seisakut ja ülejäänud ajal on tehase tootmisliin töötanud 60–70% võimsusega.
Oleme pöördunud valitsuse poole palvega Eesti tööstuse konkurentsivõimet halvavatele energiamaksudele lagi kehtestada. Otsime iga päev lahendusi, et tehast käigus hoida, rääkis Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe.
Kundas asuv haavapuitmassitehas Estonian Cell seiskas tänasest kuni mai alguseni tehase töö, et hoida ära laovarude kasvu keerulises konkurentsiolukorras eksporditurgudel.
Metallitööettevõte Danival MW investeeris kaks aastat tagasi tootmisvõimekuse kasvatamiseks ligi 1,5 miljonit eurot uutesse tööpinkidesse ning juhatuse liikme Rainer Danieli sõnul võib täna juba öelda, et julge samm tasus end ära.