AIRE korraldas reedel jõuluhõngulise koosviibimise, et meenutada olnut ja vaadata tulevikku. Foto: Meelis Kobin
Reedel Tudengimajas toimunud tänuüritusele kogunes ligi 60 AIREga seotud inimest ja partnerit, et vaadata tagasi möödunule ja teha plaane uueks hooajaks. Praeguseks on keskus pakkunud tuge enam kui 170 erinevale tööstusettevõttele, kokku suunatakse test-before-invest-demoprojektidesse aastatel 2022-2025 umbes 3,2 miljonit eurot.
Eesti SKP inimese kohta viivad 50 000 euroni avatud talendipoliitika ning erasektori investeeringud taastuvenergeetikasse, keskkonna jalajälje vähendamisse ja tehisintellekti. Tööstusel on selles järgmise kümnekonna aasta eduloos kanda oluline roll, sest ilma kohaliku tööstuseta seda hüpet ei sünni, kirjutab endine ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, praegune Riigikogu liige (Reformierakond) Andres Sutt vastuseks Tööstusuudiste sektori arvamusliidrite küsitlusele.
Juturobotid ja süstematiseeritud fotopangad – AI ehk tehisintellekt on viimaste aastate jooksul pannud ühiskonna kihama. Erinevate AI lahenduste kasutamine on lõbus ja kiire, rääkimata uue tehnoloogiaga kaasnevast põnevusest. Tööstusettevõttes võib aga tehisintellekti kasutuselevõtt määrata jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime ning pikas plaanis ka ellujäämise.
Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE sai endale nõuandva kogu, kuhu kuuluvad Ericsson Eesti juht Andrus Durejko, ABB Balti riikide juht Jukka Patrikainen, Riigikogu liige Andres Sutt ja Krimelte juht Jaan Puusaag.
Oktoobris alustas tööd tehisintellekti ja robootika teenuskeskus AIRE, mille eesmärk on anda tööstusettevõtetele nõu, kuidas toodete arendamises tehisintellekti ja robootikat rakendada.
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.