Keskkonnateadlikkus ja jätkusuutlikkus on muutunud ettevõtluses keskseteks teemadeks. Vaatame, kuidas ettevõtted saavad oma toodete keskkonnamõju mõõta ja juhtida.
- Sirli Pehme Foto: Rain Jüristo
Ettevõtetelt oodatakse üha enam oma keskkonnamõjude vähendamist. Toote keskkonnamõju kohta võivad huvi tunda erinevad osapooled – kliendid ja tarneahela partnerid, kuid vahel ka finantsasutused või projektide rahastajad. Ettevõttele endale on arusaam enda toodete keskkonnamõjust hädavajalik, et mõju teadmispõhiselt juhtida.
Toote keskkonnamõju mõõtmiseks kasutatakse olelusringi hindamist (Life Cycle Assessment, LCA), mis võimaldab mõõta erinevaid keskkonnamõjusid võimalikult terviklikult, n-ö hällist kuni hauani (või uue “hällini”).
Keskkonnamõju juhtimise alustalaks on mõju tuvastamine, mis annab hea aluse nii plaanide tegemiseks (sh kulude vähendamiseks) kui ka faktipõhiseks kommunikatsiooniks. Väheneb ka oht, et teadmatusest kommunikeeritakse aktiivselt tegevusi/aspekte, mille tegelik panus toote kogumõjusse on väga väike, samal ajal olulised teemad jäävad tähelepanuta.
Tegevuste järjekord võiks olla selline:
1. Mõõda mõjud, pane paika eesmärgid ja tegevusplaan.
2. Mõõda ja kommunikeeri, kuidas läheb.
3. Võimalusel tee koostööd selleks, et leida uusi mõjude vähendamise võimalusi tulevikus.
Keskkonnamõju mõõtmine ei ole ainult vajalik samm keskkonnasõbralikuma tegevuse suunas, vaid ka oluline element ettevõtte suhtluses klientide, partnerite ja rahastajatega. Pidev mõõtmine ja edusammude kommunikeerimine aitab leida uusi võimalusi mõjude vähendamiseks, tagades seeläbi ettevõtte jätkusuutliku arengu. Selge on see, et toote keskkonnamõju mõõtmine ja juhtimine on kriitilise tähtsusega ettevõtte vastutustundliku ja keskkonnateadliku tuleviku kujundamisel.
Kui soovid teada saada rohkem, kuidas mõõta toote keskkonnamõju, on tulemas koolitus "
Toote keskkonnamõjude hindamine", mille koolitaja on Sirli Pehme.
Seotud lood
Kile ja keskkonnasõbralik ühes lauses ei tundu just tavapärane kombinatsioon, kuid just sedaviisi on korraldanud oma tootmise Hiiumaa roheluses tegutsev Dagöplast. Ümbertöödeldud materjalidest kile tootmine on Dagöplasti DNA-s olnud alates ettevõtte loomisest 1998. aastal, viimastel aastatel on jõudsasti kasvanud biolaguneva ja komposteeruva kile valmistamise osakaal. Viimastes näeb ettevõtte juht Kulvo Pendra suurt potentsiaali. Oma äri veelgi jätkusuutlikumalt korraldamiseks on asunud Dagöplast EISi toel, meetme „Tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetus“ abil roheteekonnale.