Metsateadlased: kliimakriisiga toimetulekuks ei saa loota vaid metsade süsinikusidumisele
Eesti Maaülikooli metsateadlaste osalusel maailma tunnustatuimas teadusajakirjas Nature ilmunud artiklis leiti, et metsade kaitse, taastamine ja säästlik majandamine suurendavad süsiniku sidumist, mis aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele.
Metsade kaitse, taastamine ja säästlik majandamine aitavad kaasa kliimaeesmärkide täitmisele. Foto: Toomas Kelt
Artikkel „Integrated global assessment of the natural forest carbon potential“ valmis Šveitsi Ülikooli ETH Zürich teadlase Lidong Mo juhtimisel ja sellesse oli kaasatud üle kahesaja teadlase üle maailma. Eesti Maaülikoolist osalesid metsade süsinikusidumisele pühendatud uuringus Diana Laarmann, Henn Korjus ning Mait Lang.
Kliimaministeerium saatis avalikule konsultatsioonile kliimaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse, saamaks huvirühmadelt tagasisidet, milline peaks olema kliimaseadus, mis annaks selguse, õiguskindluse ning teetähised kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050.
Kasvuhoonegaaside äsja valminud prognoos ütleb, et 2050. aastaks vähenevad Eestis jõudsalt energeetika, transpordi ja jäätmemajanduse heitkogused, põllumajanduse heide õige pisut suureneb ning maakasutus ja metsandus ilma lisapingutusteta kliimamuutusi ei leevenda.
Üle 550 teadlase saatis Euroopa Komisjonile kirja, milles kutsutakse üles kliimat arvestavale metsamajandamisele ning rõhutatakse, et kaitsealuste metsade osakaalu suurendamine ei toeta bioloogilist mitmekesisust ning takistab ringmajandust.
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.