Logistika aastakonverents võtab fookusesse meretööstuse arengu: lavale tuleb ka SRC Groupi juht Hannes Lilp

Aruteluringis küsitakse, milliseid väljakutseid esitab sektorile rohepööre ning millist varjatud potentsiaali Eesti merendussektor endas peita võib? Kuidas arendada Eesti meretööstust ja tagada ohutus meie vetes? Kuidas saavad riik ja ettevõtted sektori elujõulisusesse panustada? Millised ettevõtted ja valdkonnad peaksid kuuluma merendusklastrisse? Millist rolli mängib merenduse arengus Eesti töötlev tööstus?

Lisaks Hannes Lilpile lahkavad meretööstuse tulevikku laevafirma DFDS Estonia juht Peeter Ojasaar, HHLA TK Estonia tegevjuht ja juhatuse esimees Riia Sillave ning Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand.

Globaalsed muutused logistikasektoris on erinevate kriiside tõttu olnud viimastel aastatel suured, veelgi suuremad muutused ootavad meid ees seoses rohepöördega. Vastuseta küsimusi on palju ja seda mitte üksnes sektoris endas, kuivõrd ka poliitikakujundajate töölaual.

Juba 25. korda toimub Eesti suurim logistikasündmus püüabki transiidi- ja majandusekspert Raivo Vare juhtimisel kokku tuua nii riigiesindajad kui Eesti ettevõtjad, kes omaenda kogemusi jagades ja omavahel debateerides neile küsimustele vastuseid hakkavad otsima.

Eraldi fookuses on Eesti raudteevedude tulevik ja merendussektoris toimuv. On reaalne oht, et raudteetransport kaob meie ettevõtjate valikutest ajani, mil saab valmis Rail Baltica raudtee. Kui aga poliitilisel tasandil olulisi otsuseid ei tehta, ei pruugi seegi tööle hakata, sest raudteeveohinnad ei suuda Eestis tänu kõrgetele taristutasudele muude transpordiliikidega konkureerida.

Merendussektor on saanud aga perspektiivika ida-lääne suunalise transiidi kadumisele tõsise löögi ning seni kuni põhja-lõuna suund pole käima läinud, on vaja teha kogu sektoris põhjalik inventuur, leida üles ressursid, millest täna väga palju ei pruugi teadagi ja asetada need globaalsesse perspektiivi.

Selles osas on suured lootused loodaval merendusklastril, kes aitaks kogu sektor kokku liita ja muuta Eesti lisaks digiriigile ka maailma juhtivaks mereriigiks. Otse loomulikult ei jää ei jää vastuseta ka küsimus: millise lisakulu toob meie ettevõtetele kaasa merendussektorile uuest aastast kehtima hakkav heitkoguste kauplemise süsteem ning kuhu kogutav raha minema hakkab?

Äripäeva logistikauudised.ee teemaveebi korraldatava konverentsi programmi on juba pikalt ette valmistatud. Toimunud on mitmeid arutelusid ELEA, kliimaministeeriumi, erinevate logistikafirmade, merendusklastri eestvedajate ja välisettevõtetega, kes oskavad siinset olukorda ka kõrvaltvaataja pilguga vaadata. Nii mõnigi neist tuleb ka konverentsile omi mõtteid jagama.

„Olude sunnil pidime isegi konverentsi toimumisaega ettepoole tooma, et saada lavale just kõige õigemad inimesed, kes kõikidele täna logistikasektorit vaevavatele küsimustele vastata oskaksid,“ nentis konverentsi programmijuht Anu Soomets, kelle sõnul tehakse seegi kord teatavaks „Aasta logistikategu 2023“.