Märtsis jõustusid elektrituruseaduse muudatused, mille eesmärk oli vabaneda fantoomliitujatest ehk elektrivõrgu võimsuse broneerijatest, kes hoiavad liitumisvõimsust asjatult kinni või ei ole seda pika aja jooksul kasutusele võtnud. Võrguettevõtete andmetel on praeguseks vabanenud juba üle 1000 megavati jagu võrguvõimsust.
- Fantoomliitujad on elektrivõrgu võimsuse broneerijad, kes ei ole pikka aega tootmist alustanud. Foto: Pixabay
Kliimaminister Kristen Michali sõnul on fantoomliitumiste probleemi lahendamiseks välja töötatud muudatus andnud olulise positiivse nihke. „Tänaseks on vabanenud rohkem kui 1000 megavatti liitumisvõimsusi. Olenemata põhjusest, miks need reserveeringud fantoomideks muutusid, hoidsid need võrku kinni ja järgmistele tootjatele oleks liitumine olnud põhjendamatult väga kulukas. See paneb omakorda kehvemasse olukorda nii tarbija kui ka need tootjad, kes tahavad turul konkureerima asuda. Seadusega muutsime seda olukorda paremaks ja see on kahtlemata hea uudis nii neile, kes tahavad elektrit toota, kui ka tarbijatele, kes saavad turukonkurentsist kasu soodsama hinna näol,“ lausus Michal.
Seotud lood
Märtsi keskpaigast hakkas uutele elektrivõrguga liitujatele ehk suurematele päikesetootjatele kehtima tagatise maksmise nõue. Päikeseparkide arendaja Smartecon tegevjuhi Magno Kure sõnul aitab see lahti saada fantoomvõisustest, kuid soosib ikkagi üksnes suurtootjaid, sest nüüd on väiksematel võimalus nõutud tagatisrahast lihtsalt ilma jääda. Lisaks kehtestas Elering hiljem erandi, mis sogab vett veelgi rohkem.
Eesti majaomanikud ja ettevõtted tegid 2022. aastal päikeseenergia valdkonnas julge sammu edasi. Eesti Energia rajas mullu üle kogu Baltikumi oma klientidele 1271 päikeseelektrijaama, neist Eesti klientidele 420 päikeseelektrijaama koguvõimsusega 13 720 kW.
Kile ja keskkonnasõbralik ühes lauses ei tundu just tavapärane kombinatsioon, kuid just sedaviisi on korraldanud oma tootmise Hiiumaa roheluses tegutsev Dagöplast. Ümbertöödeldud materjalidest kile tootmine on Dagöplasti DNA-s olnud alates ettevõtte loomisest 1998. aastal, viimastel aastatel on jõudsasti kasvanud biolaguneva ja komposteeruva kile valmistamise osakaal. Viimastes näeb ettevõtte juht Kulvo Pendra suurt potentsiaali. Oma äri veelgi jätkusuutlikumalt korraldamiseks on asunud Dagöplast EISi toel, meetme „Tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetus“ abil roheteekonnale.