Eesti kliimaeesmärgid suurenevad oluliselt

Kasvuhoonegaaside äsja valminud prognoos ütleb, et 2050. aastaks vähenevad Eestis jõudsalt energeetika, transpordi ja jäätmemajanduse heitkogused, põllumajanduse heide õige pisut suureneb ning maakasutus ja metsandus ilma lisapingutusteta kliimamuutusi ei leevenda.

Kasvuhoonegaaside heite vähendamise võimalusi tuleb otsida kõigis sektorites ning kokkuvõttes peame siin leidma tasakaalukoha, sel moel et leevendaksime kliimamuutusi, säiliks ettevõtete konkurentsivõime ja tagatud oleks toidujulgeolek. Nii saab lühidalt kokku võtta riigi vastuskirja 11 organisatsiooni pöördumisele, kus nad leidsid, et maakasutuse ja metsanduse sektori (LULUCF) eesmärkide täitmine käib Eestile üle jõu ning paneb löögi alla ettevõtluse maakohtades.

Keskkonnaühendused ning idufirmade asutajaid koondav Asutajate Selts saatsid Vabariigi Valitsusele pöördumise, milles nendivad, et maakasutusele ja metsandusele (LULUCF) seatud kliimaeesmärgid on Eestile jõukohased. Pöördumises julgustatakse valitsust astuma kiireid samme LULUCF eesmärgi täitmiseks ning valdkondliku õiglase ülemineku kava väljatöötamiseks.

Eesti võttis Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmiseks endale kohustuse, mis toob kaasa ligi 14 000 töökoha kadumise ja vähemalt 80 miljonit eurot väiksema maksulaekumise. Ettevõtete ja töötajate katusorganisatsioonid ootavad valitsuselt selgitusi ja konkreetset tegevuskava mõjudega toimetulekuks.

Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.