Tuumaenergia töörühm (TET) tutvustas Riigikogu majanduskomisjonile tuumaenergia kasutuselevõtu võimaluste vahearuannet.
- Moodne tuumajaam enam suuri ja vanamoodsaid jahutussüsteeme ei vaja. Pildil GE-Hitachi BWRX-300 tuumajaam. Foto: Fermi Energia
Majanduskomisjoni esimehe Kristen Michali sõnul on tuumajaama rajamine võimalus tagada Eesti inimestele pikas plaanis pikaks ajaks taskukohane elekter. „Euroopas tuleb 25 protsenti energiast tuumajaamadest ja enamik Eesti inimesi toetab tuumajaama rajamist. Eeldades, et 2023. aasta lõppraport annab selleks aluse ning Riigikogu ütleb 2024. aastal tuumaenergeetikale põhimõttelise „jaa“ ja võtab vastu tuumaseaduse, võib elektri tootmine tuumajaamas alata 2035. aastal,“ selgitas Michal. Ta lisas, et vahearuande koostamine kinnitab, et laiapõhjalise pingutuse ja tehnoloogia piisavalt kiire arengu korral on tuumareaktori valmimist Eestis võimalik ka maksimaalselt kahe aasta võrra ettepoole tuua, aastatesse 2032–2033.
Seotud lood
Eestisse uue põlvkonna väikereaktoriga tuumajaama planeeriva Fermi Energia kaalutavatest reaktoritest esimene omatüübiline rajatakse Kanadasse, Ontario provintsis asuvasse Darlingtoni tuumajaama, teatas ettevõte.
Parim tuumajaam jääb paberile, paremuselt järgmise peame aga valmis ehitama, sest aeg kliimamuutuste pööramiseks ja energiadefitsiidi vältimiseks saab lihtsalt otsa, kirjutab Fermi Energia asutaja ja juht Kalev Kallemets.