Viisteist aastat tagasi, 2007. aastal, asutati Tartus osaühing BiotaTec (varasema nimega BiotaP). Algselt tegeleti keskkonnauuringutega, kuid 2010. aastal muudeti suunda ja otsustati hakata tegelema metallide kaevandamisega. Tundub kummaline, kuid kaevandusi ja tohutuid maagirikastamisvabrikuid see ei tähenda. Nimelt tegeleb BiotaTec biokaevandamise tehnoloogiatega.
- BioteTeci teadusjuht Priit Jõers kontrollib protsessi. Piloottootmise mahud võimaldavad tehnoloogiat üle kanda ka tööstuslikkesse mõõtmetesse. Foto: Toomas Kelt
Väga lihtsustatult öeldes tähendab biokaevandamine seda, et kasutatakse ära mõnede mikroorganismide elutegevuse protsesse, mille käigus teatud mikroobid muudavad tahketes ühendites olevad metallid vees lahustuvateks. Sealt edasi on metalli eraldamine juba suhteliselt „lihtne“ tegevus. Väga oluline on sealjuures see, et mikroobide abil saab eraldada metalle jääkidest, näiteks maagijääkidest või ka elektroonikajäätmetest. Nii saab neist jääkidest kätte ka metalle, millede järele on väga suur nõudlus – vanaadiumi, skandiumi, neodüümi, praseodüümi ja teisi.
Seotud lood
Eesti ettevõte BiotaTec on teinud läbimurde kriitiliste toormete hulka liigituvate metallide biokaevandamise tehnoloogia arenduses. Eesti arendajatel õnnestus erinevate mikroorganismidega saada jäätmetest ja madala metallisisaldusega maakidest senisest oluliselt kiiremini ja keskkonnasäästlikumalt kätte nii vanaadiumi, haruldasi muldmetalle nagu skandiumi, neodüümiumi, praseodüümiumi kui ka väärismetalle.
Sõda Ukrainas ja riikide muutunud omavahelised suhted muudavad ka energiapoliitikat ning toormetarneid. “Kui me ida poolt saadavaid maavarasid enam kasutada ei saa, on aeg pöörata tähelepanu omaenda ressurssidele ning sealjuures panustada uutesse tehnoloogiatesse ning ringmajandusse,” leiab Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi maavarade ja rakendusgeoloogia osakonna juhataja Rutt Hints.