Masinatööstuse Hekotek juhtkond tahtis Venemaa-Ukraina sõja puhkemise järel ettevõtte Rootsi suuromanikelt välja osta, kuid põrkus kohe probleemidega, kui tehingu rahastamiseks oli keeruline pangalaenu saada. Nüüdseks saab ettevõtte juht Heiki Einpaul siiski öelda, et enam rootslased osanikud ei ole.
- Hekotek juht Heiki Einpaul. Foto: Andras Kralla
Heiki Einpaul ütles, et Rootsi pankade poole nad tehingu rahastamiseks tegelikult ei vaadanudki. "Ma usun, et mida vähem neil pankadel on Venemaaga pistmist, seda parem," sõnas Einpaul. Lõpuks sai Hekotek hoopis kohalikust LHV pangast vajaliku laenu.
Rootsi omanikud soovisid ärist loobuda just sõja tõttu, sest ei soovinud Venemaaga seotud olla. "Meil ei muutu sellest tehingust otseselt midagi. Rootslased saavad lihtsalt rahulikult magada," ütles Einpaul.
Hekotekil on veel küllalt lepinguid, mis sõlmiti Venemaa klientidega enne 24. veebruari ja mis tuleb Einpauli sõnul lõpuni välja kanda. "Need lepingud tõesti veel kehtivad. Meie kaup Venemaaga sanktsioonide alla ei ole langenud, me oleme kohustatud seda tegema. Uusi lepinguid muidugi ei sõlmi," ütles Einpaul.
Seotud lood
Rootsi partnerilt Lifco masinatööstuse Hekotek välja ostev Heiki Einpaul rääkis, et Rootsi partneril veel jaanuaris müügiplaani ei olnud, kuid sõda Ukrainas selle tehingu tõi. "Mida kaugemaal Venemaast olla, seda must-valgemad otsused on ja rootslased Venemaaga äri teha ei taha. Neile on lihtsam, et me teeme ise otsused siin ja nad ei pea neid otsuseid kontrollima," selgitas ta.
Paljud tööstusettevõtted on teatanud koostöö lõpetamisest Venemaa ja Valgevenega ning öelnud, et mõjud saavad olema pikaajalised. Kuidas tööstusjuhid sõjamõjusid kommenteerivad?
Pikajalise koostöö tulemusena on Hekotek AS sõlminud tarnelepingu Soome ühe suurima erakapitalil põhineva puidutöötlemisettevõttega Koskisen OY. Lahti lähistel, Järveläs, paiknevasse tootmisüksusesse tarnitakse uue ehitatava saeveskikompleksi raames saeveskile palke etteandvad seadmed, koos konveiersüsteemiga saagimisjääkide (koor, puiduhake ja saepuru) transpordiks.
Statistikaameti andmetel vähenes esimesel poolaastal kaupade eksport 11%, mida põhjustas töötleva tööstuse ja kütuste väljaveo langus, samuti rahvusvaheliste kaubaturgude nõrk nõudlus ja geopoliitilised pinged. Kuigi olukord on keeruline, prognoosivad eksperdid majanduse kasvu ja ettevõtjatel on võimalus laiendada ärimahtusid uute koostööpartnerite kaudu.