Tööstused panevad end valmis päevaks, kui gaasi enam kõigile ei jätku

Eesti tarbib igal aastal sadu miljoneid kuupmeetreid maagaasi. Ja kui varem tuli märkimisväärne osa sellest Venemaalt, siis nüüd otsitakse asendust.

Just üle-eile õhtul jõudsid Eesti riigis energiavarustuse eest vastutav Elering ja energiafirma Alexela kokkuleppele, kuidas LNG-terminaliga edasi liikuda. See peab valmima oktoobris-novembris algavaks kütteperioodiks – see nõuab väga kiiret tegutsemist. „Ilma Paldiski LNG-terminalita on gaasipuuduse tõenäosus piirkonnas, sealhulgas Eestis, suur,“ ütles Delovõje Vedomostile konkurentsiameti energiaturgude osakonna juhataja Karin Maria Lehtmets. „Tuleb piirata gaasitarbimist, eriti tööstus- ja kaubandusettevõtete jaoks.“

Klaipedast, kus juba on LNG-terminal, ei pruugi Eesti piisavalt gaasi saada, kuna Leedu ja Läti gaasi ülekandesüsteemide läbilaskevõime on ebapiisav. „Kui Klaipeda terminali läbilaskevõime on 40 TWh/aastas (see on ligikaudu 110 GWh/ööpäevas) ning Balti riikide ja Soome kogutarbimine on 65 TWh/aastas, siis Lätti ei ole võimalik tarnida rohkem kui 25 TWh/aastas (umbes 68 GWh/päevas),“ selgitab Lehtmets. Selle pudelikaela tõttu ei saa Lätis asuv Incukalnsi maa-alune gaasihoidla kogu Klaipeda terminali gaasi vastu võtta. Ilma Venemaa gaasitarneteta ei täitu reservuaar piisavalt, et piirkond kütteperioodi üle elaks, nendib ta.

Loe pikemalt edasi Äripäevast.