Sõda Ukrainas on pannud löögi alla puiduimpordi Valgevenest ja Venemaalt. Seoses sellega on puidutööstuste esindusorganisatsioon koos mitmete teiste liitudega teinud valitsusele ettepaneku suurendada raiemahtu. Ettepanekule on nii pooldajaid kui vastaseid.
Eelmisel aastal importis Eesti Venemaalt ligikaudu miljon tihumeetrit saematerjali, mille meie puidutööstused ümber töötlesid. Ja kuigi Vene puit sanktsioonide alla ei kuulu, arvestavad puidutööstused siiski selle kadumisega. Mitmed puidutööstuste juhid on väljendanud seisukohta, et Vene sõjamasinat rahastav äri peab lõppema. Samuti on Venemaa juba praeguseks keelustanud mõnede sortimentide (palkide, kasepaberipuu, vineeripaku, hakkepuit, spoon) ekspordi.
Seotud lood
Olukorras, kus ühiskonna ootus ja surve seoses Venemaaga kauplemise lõpetamisele on suur, peame selgelt läbi mõtlema meie enda metsaressursi parima võimaliku kasutuse kohalikul turul. Eesti puitmajasektori ettevõtetes on Venemaalt ja Valgevenest pärit puidu osakaal senini olnud märkimisväärselt suur. Sellele osale tuleb leida kiirelt sobiv alternatiiv.
Keskkonnaminister Erki Savisaar võtab esimesel võimalusel arutamiseks ettevõtlsministri ettepaneku suurendada Eestis metsade raiemahtu, et tööstussektorile sõjast tingitud toorainepuudust ja hinnatõusu leevendada.
Kuigi Venemaa saematerjal pole otseste sanktsioonide all, tahab metsa- ja puidusektor sellest puidust loobuda. Rahvusvaheliste jätkusuutlikkuse sertifikaatide ära võtmine Venemaa ja Valgevene puidult on olnud Baltikumi puidutööstuste ettepanek, millega rahvusvahelisel tasandil nõustuti. Sertifikaatide ära võtmine tähendab seda, et Venemaa ja Valgevene puidust pärit tooteid ei ole võimalik läänemaailmas turustada, isegi kui see vahepeal läbib kolmandaid riike.
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.