Inspired by Rolls Royce… Estelon tegi selle ära

Alates aastast 2010 on Arvo Pärt maailma kõige populaarsem elus helilooja. Seetõttu on ju päris loomulik, et kui eelmisel aastal valmis Laulasmaa mändide all Arvo Pärdi Keskus, paigaldati sinna Esteloni kõlarid. Sest kui räägitakse maailma parimatest kõlaritest, tuleb esimesena meelde Estelon. Üks väheseid kaubamärke, millel on Rolls Royce’iga oma isiklik kokkupuude.

Kui sa ei esitle tippklassi audiotehnikat kõige tähtsaimatel erialamessidel, ei ole sind olemas. Estelon alustas siin tormiliselt. Kohe kõige esimesel messil Denveris leidsid huvilised ja meedia eestimaised kõlarid üles. Inglise ajakiri Hi-Fi News kirjutas koguni: “Estelon on pehme, siidja ning seksika kõlaga… See on võimas kõlar, millel on Sophia Loreni kehakumerused.” Maailmas kohe tähelepanu pälvinud “Sophia Loreni kõlaridisain” on üks Esteloni visiitkaartidest tänaseni

Esteloni taga seisab andekas akustikainsener Alfred Vassilkov. Enam kui 30 aasta jooksul on ta aidanud välja töötada üle 100 kõlarimudeli, sealhulgas ka N. Liidu esimesed kärgmembraaniga kõlarid, mis kuulusid omal ajal RETi tehase lipulaeva Estonia 010 komplekti.

Mõistes juuksejuurteni, kuidas signaal kõlaris heliks muutub, köitis Alfred Vassilkovi pikka aega mõte ehitada valmis maailma tippu kuuluvad kõlarid. 2010. aastaks oli tehniline lahendus valmis: massiivsed, pressitud marmoripõhisest komposiitmaterjalist ja skulpturaalse vormiga. Tulemus tuli nii hea, et ta otsustas koos tütarde Alissa ja Kristiinaga oma perefirma asutada.

Kui vaadata üheksa ja pool aastat hiljem Esteloni kontoris auhindade seina, tuleb tunnistada: see oli ainuõige otsus. “Surnud” komposiitmaterjal, millel praktiliselt puudub resonants ning mis on stabiilne ja raske (esimene kõlar Diamond X kaalus 86 kilo), andis välja eriti puhta ja naturaalse heli.

Alfred Vassilkov tavatseb muheledes öelda, et eriline kumerate ja kaldpindadega kõlar on vajalik selleks, et naised kõlarile lillevaasi ei paneks. Tegelikult on see vajalik selleks, et võtta valjuhäälditest maksimum. Insener võib rääkida tundide kaupa iga kõlari ruutsentimeeti kohta, miks see just selline on. Igal juhul on Esteloni kõlarite juures avaldunud selgelt inseneeria paradoks: kui mingi objekti kohta tehtud arvutused annavad ideaalilähedase tulemuse, on see objekt ka vormilt ilus. Olgu tegemist lennuki, laeva või kõlariga.

Mõned asjad on ka üheksa ja pool aastat hiljem ettevõttes täpselt samamoodi nagu algusaegadel. Tallinnas Männikul asuvas hallis vanas tootmishoones asub firma süda, kus endiselt pannakse kõlareid käsitsi kokku, häälestatakse neid ning arendatakse edasi.

Iga kõlar läheb välja tehasest ainult Vassilkovi loal, kõlaritele läheb ka tema autogramm. Aga ainult pärast seda, kui kõlar on sadakond tundi “sisse mängitud”. Muidu on kõlar nagu külma mootoriga auto, kus õli alles paks, ütleb mees ise. Käib küll, aga tunne pole see õige.

Muidugi mõõdetakse kõik komponendid vastava aparatuuriga üle. Aga nagu Alfred ütleb, on inimkõrv absoluutselt kõige peenem, kõige tundlikum ja kõige parem aparaat, millega kõlari kvaliteeti kontrollida. Sest ükski masin ei suuda mõõta edastatava muusika emotsionaalsust ja stereopildi täpsust. Ning muusika varje ja poolvarje, mille kõlar “välja joonistab”. Need on ülipeened nüansid, mida tuimad kõlarid välja ei mängi, ning treenitud kõrv saab sellest kohe aru. Firma üks peamine konkurentsieelis ongi Alfred Vassilkovi ja tema kolleegide peas – nemad teavad, millist elementi on vaja muuta, et tulemus ideaalilähedaseks saada.

Esteloni kõlaritel on veel midagi, mis neid konkurentidest eristab: see on väga täpse 3D muusikalise lava tekitamine. Rohkem kui üks kord on audiosalvestuste esitlusel juhtunud, et publik on läinud kõlarite taga oleva taustaseina taha vaatama, ega seal mõnda sümfooniaorkestrit peidus ei ole.

Nii nagu Estonia klaverivabriku omanik Indrek Laul suudab anda Estonia klaveril vapustava kontserdi ükskõik millises maailma otsas, peavad ka Esteloni inimesed olema valmis üle maailma kliendile külla lendama. Kui üks Hiina kõrgmoe disainer soovis endale ka teist paari Esteloni kõlareid, ütles ta välja ka oma unistuse: tahab oma silmaga näha, kuidas meister Alfred ise kõlarid välja häälestab.

Mõned kliendid on ülinõudlikud. Nagu näiteks klient, kelle puhul helistas üks Aasia edasimüüja ja palus kõlarid enne teele saatmist veel kord üle vaadata. Et ikka absoluutselt kõik tip-top oleks. Too klient saatnud Bentley limusiini tagasi, sest auto oli olnud ühe koha pealt veidi tolmune...

Estelon ongi korraga kahel turul: audiofiilide turul, kes ootavad ülimat kvaliteeti, ja disaintoodete turul. Vassilkovi jaoks moodustavad need kaks poolt terviku, neid ei saa lahus vaadata. “Inetust kõlarist ei saa muusikat nautida. Muusika on harmoonia, ja kõlari sisu ning vorm peavad ka harmoonilised olema,” räägib Alfred Vassilkov. “Kui välimus esimesest pilgust sind võlub – täpselt nagu auto puhul –, siis oled valmis alati mingid nüansid andestama.”

Estelon ei kasuta disainerite abi, Vassilkov disainib kõlarid ise. “Disainer võib teha imeilusa toote, aga ta ei suuda kunagi kõiki nüansse lõpuni tabada,” ütleb ta.

Huvitaval kombel ei ole keegi Esteloni kõlareid ligi kümne aasta jooksul üks-ühele kopeerinud.

Alfred Vassilkov arvab, et see on sellepärast, et kui keegi juba sellised kõlarid ostab, tahab ta saada ka maksimaalselt kvaliteetse sisu. Ja just Esteloni sisu on tõesti raske kopeerida, sest firma liigub pidevalt edasi. Kolleegid teavad rääkida, et tal on kogu aeg laual uued ideed ja joonised järgmiste mudelite kohta. Tihti leiab Alfredi sketše ka vanadelt kalendrilehtedelt.

“Me oleme mõnes mõttes nagu Vormel 1. Tundub, et seal on kõik täiuslik ja valmis. Ometi igal aastal tehakse seal terve hulk pisikesi uuendusi. Kõlaritega on sama lugu. See, kui palju kulda või rauda kõlarisse panna, sellest tulemus ei sõltu. Sõltub sellest, kuidas materjale õigesti kasutada, kuidas leida uued komponendid. Uusi lahendusi küsime ka oma tarnijatelt. Iga päev teeme mikrosamme,” ütleb Alfred Vassilkov.

Aeg-ajalt need mikrosammud kumuleeruvad. Nagu sel aastal, kui turule jõudis Esteloni uusim kõlar Forza. Selles on kogu aastatepikkune arendustöö, tulemuseks väga hea hinna ja kvaliteedi suhe.

Eelmine pikk hüpe aga tehti 2014. aastal, kui valmis firma lipulaev – Estelon Extreme kõlar. Esialgu võib tunduda selle soovituslik jaehind – 170 000 eurot – üsna kallis. Selle eest võiks osa Porsche Panamera. Ent kui vaadata komponente, on hind mõistetav. Näiteks kõrgeimaid sagedusi mängivad valjuhääldid on tehtud teemandist.

Teadaolevalt maailmas esimesena on Extreme’i kõlaritel kasutatud lahendust, kus põhisignaali edastav kõlari ülaosa liigub elektrimootori jõul üles-alla, tänu millele võib kõlari kasvatada enam kui 2 meetri kõrguseks. See võimaldab parima kvaliteediga heli välja reguleerida väga erineva kõrguse ja mõõtmetega ruumides.

Mõni aeg tagasi keskenduti ka revolutsioonilisele “i-Padi kõlarile”, mis võimaldab wifi abil kvaliteeti ka striimina tuleva muusika korral, ja kuhu kogu aparatuur oli sisse peidetud. Ent lahendus, kus nii server kui võimendus oli peidetud üleni kõlari sisse, tõi kaasa terve rea elektroonikaga seotud keerulisi küsimusi. Nende lahendamiseks teeb Estelon täna koostööd erinevate maailma mainekate firmadega, kellega üheskoos loodetakse mõne aja pärast uue tootega turule jõuda. Juba ligi 10 aastat kestnud panustamine kvaliteeti on ära tasunud aeg-ajalt ka üsna ootamatul viisil. Kui Estelon kutsuti Inglismaale esitlema oma kõlareid Rolls Royce’i klubi aastakogunemisel, kus osalejaid umbes 10 000, otsustati teha ekstrasamm. Vassilkov sõitis Inglismaale, uuris Rolls Royce’i muuseumis firma ajalugu ja mudeleid – selle tulemusena sündis automargist inspireeritud Extreme Limited Edition inspired by Rolls Royce. Kõlareid ehivad sellele automargile igiomane Tudor Grey hall värv ning elegantsed detailid. Näiteks Esteloni firmamärk, mis on paigutatud Rolls Royce’i klassikalise autoradiaatori kujulisele metallplaadile.

Jumal peitub pisiasjades. Rolls Royce’i kui Esteloni puhul.