Tööandjatel on tasuta kõrgharidusest kõrini

Eesti kõrgkoolides on õppekavagruppe, kus on juba mõnda aega kasvav tööjõuvajadus, aga kus üliõpilaste arvu langus on järsk. Üheks neist on tehnika, tootmine ja tehnoloogia, märgib riigikontroll kõrgharidusreformi mõju analüüsivas raportis.

Riigikontrolli auditijuht Mart Vain tõdes, et pikast nimekirjast vastab riigi ja tööturu ootustele ainult kolm valdkonda, mida läheb õppima piisavalt noori: informaatika, infotehnoloogia, meditsiin ja tervishoid. Neid valdkondi, kus on juba piisavalt töötajaid või mille töötajate vajadus väheneb, on asutud pärast 2013. aastal toimunud kõrgharidusreformi õppima aga üha enam.

"Kõrgharituid jääb eelkõige suurema tööjõuvajadusega valdkondades järgmise 10 aasta jooksul puudu ligikaudu 1000 aastas,“ märkis Vain ning lisas, et tuginedes OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse raportile, on tulevikus vaja aga just rohkem kõrgharidusega kui kutseharidusega inimesi.

Metallitööstuse Metaprint juht ja Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu volikogu esimees Martti Lemendik tõdes, et tasuta kõrgharidus on tekitanud süsteemse probleemi: kellel läheb valitud erialal raskeks, ei lase end ülikoolist välja heita, vaid vahetab eriala ja kannab ainepunktid üle ning on mängus tagasi.

"Tänu sellele ei lähe ametikooli päris paljud noored, kes tegelikult väga hästi sinna sobiksid, sest selle prestiiž võib tunduda natuke madalam kui akadeemilisel kõrgharidusel,“ märkis Lemendik. Tema sõnul toodab akadeemiline kõrgharidus praegu noori, kelle väljund tööjõuturul on kitsas ja keda enam väga ei vajata. "Seetõttu on minu isiklik nägemus ja ka erialaliidu nägemus see, et tasuta kõrgharidus sellisel kujul ei ole riigile jätkusuutlik plaan.“

Lemendiku hinnangul tuleks muuta kõrgharidus tagasi tasuliseks ja pakkuda rahaliselt raskemas seisus õppuritele rahastamislahendust, mis on seotud hilisema edasijõudmisega elus. "Kui sa oled ülikooli lõpetanud ja jõudnud hea sissetulekuga töökohale, võib sinu tagasimakse graafik olla agressiivsem kui inimesel, kellel nii hästi ei ole läinud,“ tõi Lemendik näiteks. Tema sõnul on selline süsteem ka Suurbritannias.

Lemendiku hinnangul tooks see kaasa ka selle, et osa noori, kes läksid seni kõrgkooli lapsepõlve pikendama, valiksid võib-olla hoopis ametikooli ning ametikoolide õppurite tase võiks seeläbi tõusta. Ta märkis, et praegu õpivad ametikoolides enamasti tagasihoidlikuma haridusliku taustaga noored, kellest on üha keerulisema tehnoloogiaga tööstusel hiljem väga raske spetsialiste koolitada.

Loe pikemalt Äripäevast.