Tööstusuudised.ee, Äripäev ja ABB valivad tänavu juba teist korda aasta töösturit. Selle aasta konkursile laekus kokku 14 kandidaati - võitja selgub žürii ja lugejate häälte liitmisel 20. novembril toimuval Tööstuse äriplaani konverentsil.

- Aasta tööstur 2018 tiitli pälvis Hekoteki omanik Heiki Einpaul
- Foto: Julia-Maria Linna
Aasta Tööstur 2019 tiitlile kandideerivad:
1) Tarmo Noop, A Le Coq (esitaja Eesti Toiduainetööstuse Liit)
2) Ülo Rekkaro, Lunden Food (esitaja Eesti Toiduainetööstuse Liit)
3) Urmo Sisask, HY Tech Comp (esitaja Eesti Masinatööstuse Liit)
4) Emöke Sogenbits, Hanza Mechanics (esitaja Eesti Masinatööstuse Liit)
5) Raul Toomsalu, Operaili (esitaja Eesti Masinatööstuse Liit)
6) Arno Kütt, Cleveroni (esitaja Eesti Masinatööstuse Liit)
7) Mihkel Tammo, Estanc (esitaja(d) Thorsteel ja T-Tammer)
8) Otto Richard Pukk, Incap Electronicsi (esitaja(d) Incap ja ABB)
9) Juhan Viise, Aru Grupp (esitaja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda)
10) Siiri Lahe, Estonian Cell (esitaja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda)
Hetkel kuum
Vaja vähemalt 20 miljonit eurot
Parim palk on 5540 eurot kuus
“Ka tänavu plaanime kasvatada palgafondi”
11) Ruth Oltjer, Chemi-Pharm (esitaja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda)
12) Jaak Nigul, Tarmeko (esitaja Äripäev)
13) Hanno Murrand, Tiksoja Puidugrupp (esitaja ABB)
14) Toomas Kalev, Harmet (esitaja Tööandjate Keskliit)
Aasta töösturi žürii selgitab oktoobri esimeses pooles hääletuse teel välja esiviisiku. Seejärel toome lugejateni intervjuud esiviisikusse pääsenud juhtidega. Vahetult enne võitja selgumist saavad oma sõna öelda ka Tööstusuudised.ee lugejad, kelle jaoks avatakse novembris ka lugejate hääletus.
Võitja selgub 20. novembril konverentsil "Tööstuse äriplaan 2020", kus liidetakse žürii ja lugejate hinded.
Aasta töösturi žüriisse kuuluvad Mait Palts (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda), Kaupo Reede (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium), Tanel Rebane (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus), Jukka Patrikainen (ABB), Heiki Einpaul (Aasta Tööstur 2018, Hekotek) ja Igor Rõtov (Äripäev).
Seotud lood
Teadlik metsamajandamine mitte ainult ei paranda metsade tervist ja elurikkust, vaid tagab ka kvaliteetse puidu tootmise ja majandusliku tulu tulevikus. Jätkusuutlik metsamajandus on võtmetegur kliimamuutuse leevendamisel ja loodusvarade säilitamisel, luues tasakaalu ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete hüvede vahel.