Tallinki laevaõlle pruulivad rootslased

“Me oleme nii suured, meie jaoks on oluline tarnekindlus ja ka see, et ettevõte suudab teha marketingi ja koolitusi – ühemehe pruulikojale käib selline asi üle jõu,” selgitab Tallinki ja Silja Line’i laevade restoranide ja baaride joogikategooria müügijuht Nele Nedaškovskaja ametliku laevaõlle konkursi tagamaid.

Mai keskel teatas Tallink, et vahetab taas kõikidel laevadel välja ametlikud laevaõlled ja -veinid. Ametlike laevajookide valimiseks korraldati juba kolmandat korda konkurss, kuhu kutsuti osalema mitmeid käsitööõllede tootjaid. “Heleda õlle valdkonnas võidutsesid seekord rootslased, tumeda õlle vallas aga eestlased. Eestlased olid tegelikult väga tublid,” kiidab Nedaškovskaja.

Tallinki kõikide laevade ametlik laevaõlu on alates maist esmekordselt hele orgaaniline õlu, mida toodab Rootsi pruulikoda Nils Oscar. Õlu kannab nime Kapten Balder. Ettevõtte 30. sünnipäeva puhul valiti välja ka kolm eripruuli, mida toodetakse Purtse pruulikojas. Uut laevaporterit valmistatakse järgmised kaks aastat aga Pühaste pruulikojas.

Nedaškovskaja märgib, et nagu ikka, valis Tallink ametlikud joogid kaheks aastaks – seega toimub uus hange 2021. aasta kevadel. “Kaks aastat on optimaalne aeg, üks aasta on liiga vähe. See on juba mahu mõttes ka tootja jaoks – tootja tahab ju kulud tasa teha,” põhjendab ta ja lisab, et samas oleks kolm aastat jälle liiga pikk aeg, sest reisijad tahavad vaheldust.

Tänavusele konkursile kutsus Tallink osalema kokku 19 tootjat Eestist, Soomest, Rootsist ja Inglismaalt – kõigile läks eraldi kutse. Neist 14 otsustas osaleda ja oma õlled ka saata, viis loobusid. Kokku kandideeris 45 erinevat õlut, millest 31 olid tumedad ja 14 heledad.

Finaali jõudis kokku 10 erinevat – neist kuus olid heledad ja neli tumedad. Võitjad selgitati välja pimedegustatsiooni käigus, mida viisid läbi Tallinki enda spetsialistid ja õllesommeljeed. Igalt Silja Line’ i laevalt oli kaks inimest ja igalt Tallinki laevalt üks ehk kokku paarikümne inimese ringis.

Nele Nedaškovskaja sõnul on Tallinkil tootjatele väga konkreetsed nõuded ja niisama lihtsalt tooted pubiriiulitele ega konkursile ei pääse. “Me vaatame üle hinnad, me teeme enda valiku, mida saame maitsmisse võtta. Kui hind on üle mõistuse kallis, siis oma valuläve me ületada ei saa. Samamoodi vaatasime õlletüübi järgi, kuigi valikusse läks ka mõni eriline õlu. Aga laias laastus me teame, et neid õllesid, mida me valime või mida meie pubide õllesommeljeede seltskond valis, vaadatakse selle pilguga, et õlu oleks lihtsasti joodav ja sobiks hästi toiduga. Ja et see oleks võimalikult laiale publikule,” kirjeldab Nedaškovskaja ja rõhutab, et käsitööõllel peab olema iseloom ja lugu ning seda jälgib laevafirma hoolega.

Veel ütles Nedaškovskaja, et konkursi võitjatelt eeldatakse panustamist ka muudes tegevustes. “See ei ole lihtsalt nii, et sa saad Tallinki pubiriiulile. Panustama peab koolitusse, turundusse. Ideaalis võiks tootjal olla baarimatid ja eriklaasid – neid asju võtame alati rõõmuga vastu. On ju tore, kui sul on Pühaste õlu, mida serveeritakse Pühaste klaasis.”

“Oleme jõudnud sellesse faasi, kus tenderi saavad need inimesed, kes tahavad reaalselt osaleda ja võita. Kelle puhul me näeme huvi – nad panustavad, mõtlevad kaasa,” lisab ta.

Tallink korraldas konkurssi juba kolmandat korda ja Nedaškovskaja sõnul on kahe eelmise korraga väga palju õpitud. “Kui me esimest korda tegime, siis ma ei teadnud õllest midagi. Käisin Kristjan Peäske juures õppimas, mis see õlu on,” muigab ta. “Ja tänu nendele käsitööõlle meestele, kellega olen ise koos kasvanud!”

Tema sõnul aitab väga palju siin kaasa ka festivalidel käimine, sest just nendel kogunemistel kohtab palju huvitavaid tootjaid. Nedaškovskaja sõnul saadab ettevõte osalemiskutseid välja ka neile, kelle puhul on teada, et firma teeb ägedaid õllesid. “Aga paljugi võib jääda selle taha, et tootmine ei tule järele,” viitab ta tõsiasjale, et Tallinki puhul tuleb arvestada suurte mahtudega.

Kui vaadata eelmiste konkursside võitjaid, siis nende puhul on tarned sujunud ja tarneauke pole tekkinud. “Väga kenasti on hakkama saadud,” kiidab Nedaškovskaja eelmisi võitjaid. “Õlu on selline keeruline toode, et kui kange alkohol ei lähe hapuks, siis õlu on suhteliselt kiirsti riknev toode. Me töötame põhimõttel first in, first out – tahame, et õlu oleks võimalikult värske kogu aeg. See, mis lattu liigub, liigub kohe edasi laeva. Tootjad on ju samamoodi huvitatud, et pudelis oleks võimalikult värske õlu.”

Konkursi peavõitja ehk Nils Oscari pruulikoja turundusjuhi Ida Lindberg Klauseni sõnul tähendab leping Tallinkiga mõistagi seda, et pruulikoja tootmismaht kasvab. “Selle konkreetse õlle puhul me töötame vaid ühe konkreetse linnasesordiga – see on orgaaniline sort, mis tuleb otse meie pruulikoja lähedal. See sort on väga populaarne ja olemegi tulevikuks broneerinud palju linnaseid, et olla kindlad, et saame toota. Eks Tallink nägi, et oleme võimelised neid mahte tootma,” sõnas Lindberg Klausen.

Nils Oscar tootis möödunud aastal 1,5 miljonit liitrit õlut ja selleks aastaks prognoosib 15protsendist tootmismahu kasvu.

Suured investeeringud tegi ettevõte 2014. aastal ära ja eraldi investeeringuid näiteks seadmetesse pole hetkel vaja teha. “2014 me investeerisime palju, et mahte kasvatada. Laiendasime pruulikoda ja ehitasime ümber, ostsime uue pudeliliini. Sellest piisab mitmeks aastaks ja seega me praegu investeerima ei pea,” rääkis Lindberg Klausen.

Kõige keerulisem osa Tallinki hanke ja konkursis puhul oli turundusjuhi sõnul konkurents. “Me ei teadnud konkurentsist midagi, aga keset protsessi saime teada, et võistleme 44 teise õllega. Teadsime, et võistleme teiste heledate õlledega, teadsime, et seal on palju häid tootjaid. Tänapäeval on palju häid pruulikodasid,” muigas ta ja tunnistas, et tegelikult tuli võit ühest küljest väga suure üllatusena, teisalt aga jälle mitte.

“Mõnes mõttes olime väga üllatanud, sest see on modernne laagriõlu ja see ei ole filtreeritud. Isegi pimetestis oli näha, et tegemist on filtreerimata õllega. Filtreerimata õlu on väga trendikas, aga suure publiku seas on puhas õlu ikkagi populaarsem,” põhjendas ta ja lisas, et kuna Nils Oscari tugevus on just laagriõlu, siis nii suur üllatus see jälle ei olnudki. “Teadsime, et see on väga hea õlu.”

“See tähendab meile palju,” ütleb Lindberg Klausen konkursi võidu kohta. Edasi läheb asi nii, et Nils Oscar peab käesoleval suvel tootma umbes 10 000 liitrit laevaõlut. Kokku loodab pruulikoda Tallinki laevadele müüa paari aastaga üle 50 000 liitri.

Nils Oscarit võib nimetada Rootsi käsitööõlle pioneeriks, tegemist on ühe vanima pruulikojaga. “Alustasime 1996, mis tähendab, et oleme tegutsenud 23 aastat. Käsitööõlle tootja jaoks on selline aeg Skandinaavias väga pikk aeg. Ettevõtte asutasid kolm õlleentusiasti, et tutvustada inimestele ka teistsuguseid õllesid ja maitseid,” kirjeldab ta.

Kui toona oli Rootsis kümme pruulikoda, siis praegu on väiketootjaid 400. “Meie oleme ühed suuremad.”

Nils Oscari põhiäri on Rootsis, kus paljud pruulikoda teavad. “Meid teatakse laagrirõlle tootjana. Me müüme enamasti Rootsis pubidele ja restoranidele. Müüme kerge alkoholisisaldusega ja mittealkohoolseid jooke Rootsi poodidele. Ekspordime valdavald lähiriikidesse, peamisele Suurbritanniasse, aga ka Itaaliasse, Saksamaale, Hongkongi ja Brasiiliasse,” tutvustab Lindberg Klausen ja lisab, et äsja võitis Nils Oscar ka ühe hanke Soomes. “Ehk nüüd siseneme ka Soome turule,” tunneb ta rõõmu.

Kas ka Eesti jaeturg on ettevõttele huvitav? “Jah, kindlasti,” vastab Ida Lindberg Klausen. “Nüüd, mil siseneme Baltikumi turule, siis me kindlasti vaatame ka Eesti poole. Käsitööõlle trend tuleb USAst, aga nüüd näeme seda kõikjal Euroopas ja Skandinaavias. Meie jaoks on tähtis tutvustada Nils Oscarit ka teistes riikides, kus käsitööõlu on muutuma populaarseks. Koostöö Tallinkiga on ilus esimene samm sellesse regiooni sisenemisel.”

Esimene eripruulide hange kuulutati välja 2015. aastal. Kutse saadeti kokku 20 väiketootjale Eestis, Soomes, Rootsis ja Lätis. Kokku laekus konkursile 19 õlut 8 tootjalt. Konkursil osalemise tingimuseks oli ja on see, et õlu on eripruulina spetsiaalselt Tallinkile loodud. See ei tohi olla saadaval suurtes jaekettides ja see peab olla 33cl pudelis. Nii mõnelegi tootjale sai saatuslikuks planeeritav aastane tootmismaht (100 000 pudelit), mida kõik väiksed pruulikojad kahjuks pakkuda ei suuda, ja seega nad loobusid osalemast.

5 finalisti selgusid pimedegustatsioonil, kus osalevad kõikide Tallinki ja Silja kruiisilaevade õllespetsialistid. Finaali pääsenud õlled said žüriilt kõige enam punkte. Hinnati õlu aroomi, maitset, vahtu, värvust ja sobivust toiduga.

Võitjaks osutusid tookord eestlaste poolt pruulitud Vormsi Norrby Dunkel (tume laager) käsitööõlu ja soomlaste Suomenlinnan Panimo poolt pruulitud Försti ALE eripruul heledama õlle kategooriast.

Teine hange toimus 2017. aastal. Kutse saadeti 20 pruulikojale Eestis, Soomes, Rootsis, Inglismaal, Taanis, Norras ja Lätis. 15 pruulikoda esitas konkursile kokku 40 erilist käsitööõlut, millest kaugeim saadeti Inglismaalt. 2017. aastal said väärika laevaõllede tiitli kandjateks Pühaste pruulikoja Sireen. Tumeda õlle kategoorias võidutses Suomenlinna pruulikoja Bell Porter.

Kolmas hange toimus 2019. aastal. Kutse saadeti 19 tootjale, kellest pakkumise esitasid 14. Kokku osales maitsmisel 45 õlut - nendest 31 olid heledad ja 14 tumedad. Finaali jõudsid 10 õlut - 6 heledat, 4 tumedat. Võitjateks osutusid Nils Oscari õlu Kapten Balder ja Pühaste pruulikoja Lighthouse porter. 30. sünnipäeva puhul tõi Tallink valikusse ka eripruuli, mis valmib Purtse pruulikojas.