Katre Kõvask: nõudsin endalt liiga palju

"Tippjuhtimine kulutab väga palju, vaimselt-füüsiliselt on see väga kurnav. Nii et ma arvan, et igal juhil on mingisugune periood, kus võib-olla tasuks võtta asju natuke lihtsamalt ja vaadata elu teise nurga alt," ütles Kõvask Äripäeva raadio saates "Juhi jutud".

See on selline juhtiv roll, see ei ole päris juhatuse roll. Ma tahaks natukene teistmoodi oma elu ja aega planeerida. Vaatame, kui hästi see välja tuleb.

Päris seda ei saa öelda, et tippjuhtimisest on isu täis. Juhtimine on ikkagi inimeste juhtimine ja see mind paelub ja inspireerib. Mis tasandil seda juhtimist teha, on nüüd eraldi küsimus. Minu jaoks on pigem alati olnud küsimus see, kuidas või mida ma saan ehitada. Kuidas ma saan moodustada oma meeskonna, mis on sihid, kes on see nii-öelda tiim, kellega koos teha? See on see, mis mind peab vaimustama.

Kindlasti ehitamine, see õhin, millegi uue loomine. See on see, millest tegelikult kõik tippjuhid salamisi natukene tunnevad puudust, sest kui oled suure organisatsiooni või ka väiksema eesotsas, siis õhinat jääb tihtipeale vähemaks.

Tippjuhtimine kulutab väga palju, vaimselt-füüsiliselt on see väga kurnav. Nii et ma arvan, et igal juhil on mingisugune periood, kus võib-olla tasuks võtta asju natuke lihtsamalt ja vaadata elu teise nurga alt.

Tipus tõesti on väga üksildane, see väide vastab tõele, ja see nõuab tegelikult vaimset meelekindlust. Ma just hiljuti lugesin ühte artiklit, Edasis vist, kus väideti, et inimese tegelikku palet näed siis, kui annad talle võimu kätte. Ma väga usun, et see tegelikult tõesti niimoodi on, ja tulevad välja kõik su head ja vead – sa peadki vaatama kogu aeg peeglisse ja peadki olema aus iseendaga.

Väga paljudel inimestel on see väga keeruline olukord, nii et vaimu- ja meelekindlust on vaja ja seda tuleb teadlikult treenida. Ja kui tunned, et hakkab piiripealne olukord kätte jõudma, kus tõesti vaim hakkab alla andma või oled kuidagi muutnud väga närviliseks või inimeste suhtes ebaõiglaseks, siis tasub astuda samm tagasi ja võtta lihtsalt puhkust, akusid laadida.

Ja sinna juurde käib veel see väike väide, et kogu see stress on palga sees ja ära virise. Mina arvan ikkagi, et kõik on inimesed, isegi tippjuhid on tegelikult inimesed. Kui on õnne, et ümber on lähedased inimesed, perekond, siis tavaliselt nemad on esimesed, kes ütlevad, et kuule, natuke on nagu palju – äkki saad kuidagi lihtsamalt võtta, midagi ümber organiseerida. See on kindlasti signaal, mida ei tasuks jätta tähelepanuta. Ja eks ennast tuleb väga hästi tunda – ma arvan, et hea tippjuht on selline inimene, kes on iseendaga väga palju silmitsi seisnud ja teab täpselt, kus tema piirid on. Nii et see on sisetunde küsimus ka paljuski.

Pigem vaimselt, füüsiliselt ei ole olnud väga probleemi. Kui ei puhka piisavalt, kui ei maga näiteks seitse tundi ööpäevas või rohkem, siis aju ei suuda välja puhata ja see hakkab ühel hetkel lihtsalt sinu enda vastu töötama. Muutud väsinuks, kaob fookus ära ja lõpuks terve organisatsioon kannatab, nii et selles mõttes on puhkus väga oluline osa.

Loe pikemalt Äripäevast.