Eestis on ettevõte, mida pole alates asutamisest 160 aastat tagasi mitte kordagi kinni pandud, mille müügitulu ületas 2016. aastal 30 miljoni piiri ja tõuseb siiani stabiilselt miljonite kaupa. Samas on tegemist tehasega, mille toodangust jõuab Eesti turule vaid veidi üle ühe protsendi.
- ASi Salutaguse Pärmitehas juhatuse liige Tiina Valk ütleb, et üks suuremaid eesmärke ja investeeringuid lähitulevikus on pärmitehase toodangu pakendamise automatiseerimine. Foto: Andras Kralla/Äripaev
Selles tehases aga läbinisti hallitab: Salutaguse pärmitehases toodetakse aktiivset pärmi toidu- ja joogitööstusele, kuiva pärmi toidulisanditeks ja ravimiteks ning hallitusseeni taimekaitsevahenditeks. Lisaks kasutatakse sellest toodangust tulnud jääkprodukti mahepõldudele mullaparanduseks ja väetamiseks.
Äri on tulus. Kui Salutaguse pärmitehase müügitulu võrrelda suurte Eesti toiduettevõtetega, siis möödub see neist miljonitega. Viimase aasta müügikäive oli Salutaguse pärmitehasel veidi üle 36 miljoni euro, mis on küll mõnisada tuhat vähem kui eelneval aastal, kuid näiteks jäätisetootja Balbiino käibest on see pea 8 miljonit rohkem. Salvestiga võrreldes on pärmitehase käive aga poole suurem. Võrrelda saabki neid suurte toiduettevõtetega, kuna Eestis teisi pärmitehaseid Salutagusele konkurendiks ei ole.
Üks kroon ja esimene sisenemine Euroopasse
Kuigi Salutaguse tehas on järjepidevalt 1860. aastast Eestis tegutsenud ning kõikide riiki valitsenud režiimide puhul elus püsinud, siis 1994. aastast kuulub see Raplamaal asuv tehas Hispaania päritolu firmale Lallemand. “Eesti riik lubas selle tehase müüa 1990ndatel ühe krooniga ning sisuliselt tingimusteta: peaasi, et mõned töökohad säiliksid ning uus omanik investeeriks,” meenutas pärmitehase juhatuse liige Tiina Valk. Ta lisas, et enne müümist oligi tehas väga halvas seisus ning lagunemas, nii et esimest korda ajaloos ähvardas sulgemine.
Seotud lood
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.