Hekotek sihib tänavu 45miljonilist käivet

“Praegu on tellimuste pagas suur ja sellele aastale vaatame optimistlikult. Oleme peaaegu aasta lõpuni ennast kindlustanud,” kommenteeris hiljuti Äripäeva raadio hommikuprogrammis Hekoteki omanik ja juht Heiki Einpaul ettevõtte tulemusi ja tulevikuplaane. Järgneb intervjuu Heiki Einpauliga.

Kui suur kasv on Hekotekil eelmise aasta sama ajaga võrreldes?

Me plaanime, et meie käive on samasugune, nagu oli 2018. aastal.

Hekoteki rekordkäive oli 2015. aastal – 56 miljonit – ja tunnistame, et seda oli meie meeskonna jaoks liiga palju. Eelmisel aastal oli meie käive 45 miljonit ja üle-eelmisel aastal 32 miljonit.

Pojektiäris on see väga normaalne, et aastad pole vennad – mõni aasta on rohkem, mõni aasta vähem. Sellel aastal loodame taas 45 miljoni kanti jõuda.

Töötajate arv masina- ja metallitööstuse valdkonnas eelmisel aastal praktliselt ei muutunud – kuidas teie ettevõttes oli?

Täpselt sama lugu, töötajaid ei ole kuskilt väga palju juurde võtta. Töötajate arvu suurendamine pole nagu eesmärk ka. Ilmselt tuleb suurendada efektiivsust ja teisalt siis võib-olla töötajad peavad rohkem pingutama, et mahuga hakkama saada.

See on ilmselt küsimus väga paljude selle valdkonna ettevõtjatele, et kust see efektiivsuse kasv tuleb – mis võimalused teie leidnud olete?

Parem ja sujuvam organisatsiooni töö, meeskonnatöö ja tehniline arendus. Investeeringud seadmetesse, meeskonda ja organisatsiooni.

Kuidas hinnad läinud aastal muutusid – õnnestus tõsta?

Hindadega on keerulisem. Kuna me oleme projektiäris, siis kõik projektid on natuke erinevad ja standardset hinnakirja ei saa olla. Kõik hinnad kujunevad turul ja need numbrid, millega tehinguid tehakse, on lõplikud turuhinnad. Me saame hindasid reguleerida vastavalt turusituatsioonile. Ja väga tihti me ei konkureeri hinna osas konkurendiga, vaid kliendi äriplaaniga. See asi, mida me teeme, peab olema meie kliendi jaoks mõistlik ja võimalik investeering.

Hekotek tegi eelmisel aastal 17% toodangust Eesti turule ja ülejäänud läks kõik eksporti – kogukäibest. Sellel aastal on Eesti osakaal pigem vähenemas kui suurenemas. Meil on olnud aastaid, kus Eesti turule on läinud ainult 5% käibest. Lõpuks on turism ja eksport ainsad, mis riiki raha juurde toovad. Maavarasid, mida oleks võimalik müüa, Eestis pole. Hekoteki jaoks on peamine turg olnud Venemaa. Eelmisel aastal umbes pool käibest oli seotud Venemaaga.

Kuidas 2019. aasta paistab ekspordi mõttes?

Meie eesmärk on Venemaale tarnida 40% ringis. Venemaa on turuna hea ja me oskame venelastega hakkama saada. Järgmine aasta on meil tulemas uued turud – tarnime seadmed Vietnamisse, siis on Jaapani investeering, ja meil on üks suurem projekt ka Norras. Norra kindlasti ei ole lihtne koht ja ka Vietnamist me praegu veel liiga palju ei tea.

Kuidas Vietnam teieni on jõudnud?

Tegemist on eksootilise piirkonnaga. Iga hästi õnnestunud projekt genereerib vähemalt neli uut kontakti, kellest kaks kunagi ostavad. Konkreetselt Vietnami puhul ma nägin seda momenti kõrvalt, kui meil olid Jaapani külalised, kes külastasid ühte meie referenti Eestis – graanulitehast. Mulle tundub, et sellel momendil mees, kes oli jaapanlaste projektijuht, tegi otsuse, et ta tahab samasugust tehast omale saada. Siis läkski sellest umbes aasta, kümme läbirääkimist ja nüüd märtsi lõpus saadame terve laevatäie seadmeid Vietnamisse (intervjuu toimus märtsis – toim). Ilma referentsita, ilma õnnestunud projektideta, ilma rahulolevate klientideta ei oleks võimalik meie alal mitte midagi müüa.