Sõnum poliitikutele: aktsiise ei tohiks praegu puutuda

Rahandusministeerium tellis aktsiisipoliitika mõju uuringu, et järgmistel aktsiisipoliitika üle otsustajatel oleks otsustamiseks võimalikult hea alus. Uuringu peamine järeldus on, et piirikaubandust enam tagasi ei pööra ning järske aktsiisimäära tõuse või langetusi teha ei tasu, sest nende mõju on väga raske prognoosida.

Järgmisel koalitsioonil soovitavad uuringu koostajad oodata enne otsustamist ära ettevõtete eelmise aasta majandustulemused, sest enne ei saa piisavaid järeldusi teha. Nende prognooside kohaselt läks ettevõtetel aktsiisitõusude mõjul möödunud aastal veelgi kehvemini.

PricewaterhouseCoopers Advisorsi juhtivkonsultant Erki Mägi märkis, et kange alkoholi, siidri ja õllega on saavutatud maksimumpunkt, kus aktsiisi veelgi tõstes selle laekumine hoopis väheneks. Veini puhul oleme me Mägi sõnul täpselt selle maksimumpunkti juures või väga lähedal, kust edasi ei tasu enam minna. Sigarettide ja kütuste puhul saaks jätkuv aktsiisitõus aktsiisi laekumist riigieelarvesse praegu veel suurendada.

Seni on aktsiiside laekumine riigieelarvesse aasta-aastalt kasvanud, eelmisel aastal langes aasta varasemaga võrreldes vaid laekumine siidrilt ja kangelt alkoholilt. Kehvemini läheb aga ettevõtetel, kellest on käivet ja kasumit suutnud kasvatada küll suured jaekauplejad, keda toetab alkoholi müügi languse kõrval üldiselt suurenenud tarbimine, kütuste jaemüüjad ning autovedajad, kes tangivad lihtsalt Lätis ja Leedus. Kehvemaks on läinud seis alkoholitootjatel, õlle ja veini regulaarsetel importijatel ning väike langus on ka kange alkoholi importijatel.

Erki Mägi märkis, et kui vaadata teiste riikide kogemusi, siis õppetund on, et aktsiisi ei tasu teistest eraldi tõsta. Põhjamaad on seda näiteks teinud koos.

"Analüüs näitas üsna selgelt, et on sektoreid, kes suudavad aktsiisi kasvu üsna hõlpsasti pareerida. Näiteks maanteetranspordi sektor, kelle näitajad on aasta-aastalt läinud kuni 2017. aastani järjest paremaks (2018. aasta tulemusi veel pole – toim),“ tõdes Mägi. Suur osa vedajatest teeb välisvedusid ning on viinud oma tankimise Lätti ja Leetu. "Samas näiteks põllumajandusel sellist võimalust ei ole," ütles ta.

Loe pikemalt Äripäevast.