Eesti toidutootjate jaoks on 2018 olnud läbi aegade üks kõige raskemaid aastaid, kus üks katsumus ajab taga teist, leiab toiduiainetööstuse liidu juht Sirje Potisepp.
- Sirje Potisepp Foto: Terje Lepp
"Alates maksupaketist, mis lööb kõige valusamalt meie joogitööstust, kuni põuast tingitud tooraine hinnatõusuni. Kõik see mõjutab lõppeks ka tarbijat, kes peab seetõttu arvestama aina kasvavate hindadega, sest tootjate võimuses ei ole hoida hindu madalal, kui kõik sisendid aina kallinevad," ütles Potisepp. Teda pani imestama, et Eesti ettevõtted on suutnud kõigele vaatamata mitte ainult ellu jääda, vaid panustada arendustöösse ning kasvatada eksporti.
"Kui ilma vastu oleme relvitud, siis otsuseid teevad meie enda inimesed – poliitikud –, ja on kurb, kui nad ei näe suuremat pilti ning saevad oksa, millel ise istuvad," lisas ta.
Potisepa sõnul on toiduainetööstuse ettevõtted Eestis ühed suurimad tööandjad, maksumaksjad ja eksportijad, mistõttu on oluline, et riik mõistaks ja toetaks kohaliku toiduainetööstuse arengut, mitte ei pidurdaks seda. Ta tõi välja piirikaubanduse mõju, aga samas viitas veel tootjaid mõjutavatele uutele nõuetele ja teemadele, mis on veel laual ning mida saab arutada.
Autor: Polina Volkova, Delovõje Vedomosti
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Põhjamaade kontekstis võivad kliimariskid tunduda jätkuvalt ehk kauged, kuid ometi ei jää neist puutumata ka siinsed ärid, mõjutades peale põllumajanduse näiteks kaubandust, kinnisvara, pangandust, kindlustust. Nõustamisagentuuri Sustinere keskkonnaeksperdi Imre Bányászi sõnul tuleb ettevõtluse seisukohast lisaks asukohale läbi kaaluda tarneahelaga seotud ohukohad.