19 olulisemat seadusemuudatust 2019. aastal

Maksumuudatustest on kõige olulisemal kohal madalam tulumaks regulaarsetele dividendidele, gaasiaktsiisi tõus ning soodsam aktsiis üksikutele maagaasi ja elektri suurtarbijatele. Kõiki ettevõtteid mõjutavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, millega leevendatakse mitut tööandja kohustust. Kõik tööandjad peavad arvestama ka sellega, et uuest aastast tuleb töötamise registrisse kanda iga töötaja tööaja määr ning alates 1. juunist ka ametikoht ning töökoha aadress. Kaubandusettevõtted peavad meeles pidama, et alates selle aasta 31. detsembrist on üldreeglina keelatud anda tarbijatele tasuta õhukesi kilekotte.

Uuest aastast jõustub arvukalt muudatusi töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning muudes selle valdkonna õigusaktides. Paljud muudatused on ettevõtjatele soodsad. Näiteks ei pea tööandja edaspidi enam teavitama tööinspektsiooni oma tegevuse alustamisest, tegevusala muutmisest, töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning töökeskkonnanõukogu iga-aastasest tegevusest.

Lisaks pikendatakse kaubanduskoja ettepanekul töötaja esmasesse tervisekontrolli saatmise tähtaega. Kui praegu tuleb töötaja suunata tervisekontrolli tööle asumise esimesel kuul, siis edaspidi tuleb seda teha katseaja jooksul. Teatud ohutegurite (bioloogilised ohud, kantserogeenid, plii ja selle ühendid, asbestitolm) esinemisel tuleb töötaja saata tervisekontrolli enne ohuteguriga kokkupuudet. Samuti tuleb töötaja saata tervisekontrolli enne öötööle asumist.

Uuest aastast lihtsustatakse kaubanduskoja ettepanekul ka töötajate juhendamisega seonduvaid nõudeid. Muudatuste tulemusena on tööandjal rohkem paindlikkust otsustada juhendamise ja väljaõppe viisi ning läbiviija üle, võttes arvesse töötaja töö eripära, keerukust ja ohtlikkust.

Tööandjale lihtsustub ka kergete tööõnnetuste uurimise kord, millega ei kaasnenud töötaja ajutist töövõimetust (näiteks torked, pindmised sisselõiked). Tööandja peab koostama vormikohase raporti ja edastama selle tööinspektsioonile ajutise töövõimetuse, raske kehavigastuse või surmaga lõppenud tööõnnetuse korral.

Kaubanduskoja soovitusel lisatakse seadusesse ka põhimõte, et töötajal ja tööandjal on võimalus leppida kokku leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Näiteks võivad sellised tegevused olla tööandja otsus isikukaitsevahendeid mitte anda ja töötaja otsus isikukaitsevahendeid mitte kasutada. Kui töötaja rikub töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, ei tohi selle eest kokku lepitav trahv ületada töötaja ühe kuu keskmist töötasu. Kui tööandja rikub nõudeid, ei ole selle eest kokku lepitavale leppetrahvile ülempiiri.

Uuest aastast suurenevad trahvid töötervishoiu ja tööohutuse reeglite rikkumise eest. Nende nõuete rikkumise korral on tööinspektsioonil õigus määrata kuni 32 000 euro suurune trahv.

Alates 1. jaanuarist tuleb tööandjal sisestada töötamise registrisse iga töötaja tööaja määr. See kohustus kehtib vaid töölepingu alusel töötavate inimeste puhul. Juhatuse ja nõukogu liikmete ning käsundus- ja töövõtulepingu alusel töötavate inimeste puhul ei ole vaja tööaja määra registrisse sisestada. Muudatuse tulemusena ei pea tööandja esitama enam TSD lisal 1 töötaja tööaja määra.

Kui tööandja on kandnud töötaja enne 1. jaanuari 2019 töötamise registrisse, siis ei pea tööaja määra sisestama. Need andmed võetakse automaatselt TSD lisalt 1. Kui kanne tehakse töötamise registrisse uue aasta esimesel päeval või hiljem, tuleb sisestada ka tööaja määr.

Algselt sooviti uuest aastast panna tööandjatele ka kohustus lisada töötamise registrisse iga töötaja ametikoht ja töökoha aadress, kuid selle kohustuse jõustumine lükati edasi 1. juuniks 2019. Kui töötaja on kantud registrisse enne 1. juunit 2019, tuleb tema ametikoht ja töökoha aadress kanda registrisse hiljemalt 30. juuniks 2019.

Praegu saab ametikohta ja töökoha aadressi sisestada töötamise registrisse vabatahtlikult.

1. jaanuarist tõstetakse maagaasi ja vedelgaasi aktsiisi 25 protsenti. Lisaks suureneb tubakaaktsiis 10 protsendi võrra. Diislikütuse ja bensiiniaktsiisi uuest aastast ei tõsteta. Algselt pidi aasta algusest 10 protsenti suurenema ka alkoholiaktsiis, kuid detsembris otsustas riigikogu alkoholi aktsiisitõusu ära jätta.

2019. aastal on äriühingul võimalik esimest korda rakendada 14protsendist tulumaksumäära dividendile, mille suurus on väiksem või võrdne ühe kolmandikuga 2018. aastal juriidilistele isikutele jaotatud kasumist.

Madalamat maksumäära on lubatud kasutada ainult juhul, kui kasum jaotatakse juriidilistele isikutele. Kui dividend makstakse välja füüsilisele isikule, tuleb äriühingul täiendavalt kinni pidada veel 7 protsenti tulumaksu.

Regulaarseks dividendiks loetakse jaotatud kasumit, mis on väiksem või võrdne eelneva kolme kalendriaasta keskmise maksustatud jaotatud kasumiga. Kolme aasta keskmise dividendi arvutamisel on esimene aasta 2018. Täies ulatuses saab 14protsendist määra rakendada 2021. aastal.

Miinimumpalk on alates 1. jaanuarist 540 eurot ja tunnitasu alammäär 3,21 eurot. 2018. aastal olid need vastavalt 500 eurot ja 2,97 eurot.

Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär tõuseb 2019. aastast 500 euroni. See tähendab, et tööandjal tuleb töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu vähemalt 165 eurot kuus ja seda ka juhul, kui töötaja teeb tööd osalise koormusega. Muudatus puudutab töötajaid, kelle töötasu jääb alla miinimumpalga. Lisaks mõjutab muudatus juhatuse liikmeid, kes tahavad endale ravikindlustust. See tähendab, et juhatuse liikmed peavad edaspidi maksma senise 155,10 euro asemel 165 eurot, et saada ravikindlustust.

31. detsembril jõustub pakendiseaduse muudatus, mille kohaselt ei või pakendiettevõtja müügikohas anda inimestele tasuta õhukesi kilekotte (plastkandekott, mis on õhem kui 50 mikronit). Erandina võib kilekotte tasuta anda, kui see on vajalik hügieeni tagamiseks või lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks. Muudatus ei mõjuta e-kaubandust.

Jõustub mitu olulist muudatust maksukorralduse seaduses. Näiteks saab maksuvõlga nõudma hakata peale juhatuse liikme, tegevjuhi ja vara valitseja ka äriühingu tegelikult juhilt, kes on oma tegevusega põhjustanud ettevõttele tahtlikult maksuvõla. Kaotatakse revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli mõisted, ühendades need maksukontrolliks. Maksuhaldur saab õiguse väljastada teatud haldusakte automaatselt, näiteks maksuvõla ajatamise otsuse.

1. jaanuaril jõustub aktsiisiseaduse muudatus, mis võimaldab maagaasi suurtarbijatel tarbida maagaasi senisest oluliselt odavama aktsiisiga. Suurtarbijatele ettenähtud soodusaktsiis on 11,3 eurot, mis on rohkem kui viis korda madalam tavalisest aktsiisist.

Soodustust saab kasutada ettevõte, kelle maagaasi kulu moodustab vähemalt 13 protsenti ettevõtte loodud lisandväärtusest ning ettevõtja energiajuhtimissüsteem peab vastama standardile ISO 50001. Aktsiisisoodustuse saamiseks tuleb esitada taotlus maksu- ja tolliametile.

Kaubanduskoda tegi seadusemuudatuse menetlemise ajal riigile ettepaneku vähendada gaasiintensiivsuse kriteeriumit 13 protsendilt 5 protsendini, kuid seda ettepanekut ei võetud arvesse. Seetõttu saab uuest aastast aktsiisisoodustust kasutada vaid ligi 10 ettevõtet.

Töötleva tööstuse ja infoalase tegevuse sektori ettevõtetele (elektrointensiivsed ettevõtted) kehtestatakse teatud nõuete täitmisel elektrienergia soodusaktsiisimäär praeguse 4,47 euro asemel 0,5 eurot megavatt-tunni kohta. Soodusaktsiisiga elektri tarbimiseks tuleb ettevõtjal taotleda riigilt luba. Loa saamiseks peab ettevõtte elektrienergia kulu moodustama vähemalt 20 protsenti ettevõtte loodud lisandväärtusest ning ettevõtja energiajuhtimissüsteem peab vastama standardile ISO 50001.

Kaubanduskoda tegi riigikogule ettepaneku vähendada elektrointensiivsuse nõuet 20 protsendilt 10 protsendini, mis suurendaks potentsiaalset sihtrühma hinnanguliselt mõnesaja ettevõtja võrra. Riigikogu ei võtnud kaubanduskoja ettepanekut arvesse.

Uuest aastast on võimalik elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse pakkumisega tegeleval ettevõtjal käsitleda teises liikmesriigis elavale lõpptarbijale osutatud teenuste käibe tekkimise kohana Eestit, kui piiriüleselt osutavate teenuste käive ei ületa aastas 10 000 eurot. Näiteks kui Eesti ettevõtja müüb Saksamaal asuvatele lõpptarbijatele teenuseid alla 10 000 euro väärtuses aastas, siis on ettevõtjal õigus kogu selline piiriülene käive deklareerida Eestis oma käibedeklaratsioonil kui Eesti siseriiklik käive. Sellisel juhul saab Eesti ettevõtja koostada arve Saksamaa tarbijale, lähtudes Eesti arve esitamise reeglitest.

Kui selliste teenuste piiriülene käive ületab kalendriaastas 10 000 euro piiri, on edasiste teenuste puhul käibe toimumise koht tarbimise liikmesriik ning ettevõtja on kohustatud registreerima end igas tarbimise liikmesriigis käibemaksukohustuslaseks või rakendama teises liikmesriigis tekkiva maksukohustuse täitmiseks erikorda. Sellist lahendust on ettevõtjatel võimalik vabatahtlikult rakendada ka juhul, kui piiriülene käive jääb aastas alla 10 000 euro.

Käibemaksuseadusesse lisatakse vautšeri mõiste, kusjuures eristatakse üheotstarbelist ja mitmeotstarbelist vautšerit. Kui vautšeri väljastamisel on teada kauba või teenuse käibe tekkimise koht ja käibemaksusumma, on tegemist üheotstarbelise vautšeriga. Näiteks toitlustusasutuse vautšer, mis võimaldab tasuda toidu eest konkreetses restoranis. Kui need andmed ei ole vautseri väljastamisel teada, on tegemist mitmeotstarbelise vautšeriga.

Uuest aastast muutub üheotstarbelise vautšeri käibe tekkimise aeg. Muudatuse kohaselt tekib käive vautšeri väljastamisel senise vautšeri eest kauba üleandmise või teenuse osutamise asemel. Mitmeotstarbelise vautšeri alusel arvestatakse käibemaks ka edaspidi selle vautšeriga seotud kauba üleandmisel või teenuse osutamisel.

Muudatusi kohaldatakse alates 2019. aasta 1. jaanuarist väljastatud vautšeritele.

1. jaanuarist tõstetakse toidu- ja veterinaarjärelevalve eest võetava tunnitasu määra praeguselt 11,5 eurolt 12,3 euroni. Tõusu põhjus on veterinaar- ja toiduameti ametnike palgatõus 8 protsenti ning majandamiskulu kasv. Tasu tõstmine mõjutab ligi 8100 ettevõtjat.

1. jaanuarist hakatakse enim koormatud maaomanikele maksma senisest suuremat tasu elektri-, gaasi-, elektroonilise side ja kaugküttevõrgu ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni talumise eest nende kinnisasjal.

Tehnovõrkude talumistasu on 7,5 protsenti rajatise aluse maa maksustamishinnast, mida korrutatakse kitsenduse ulatuse koefitsientidega. Kui tegemist on maaga, mille sihtotstarbeline kasutamine on tehnovõrgu talumise kohustuse tõttu oluliselt kitsendatud (näiteks haritaval maal asub elektri- või gaasivõrk), siis on kitsenduse sisuline ulatus 100 protsenti. Kui maa kasutamine on osaliselt võimalik (näiteks asub maa tulundusmaal side- või kaugküttevõrk või ühisveevärk ja -kanalisatsioon), siis on kitsenduse sisuline ulatus 50 protsenti. Kui maa kasutamine ei ole oluliselt takistatud ja tehnovõrk on selle maa kasutamiseks vajalik, siis on kitsenduse sisuline ulatus 0 protsenti ehk talumistasu ei maksta.

Talumistasu saamiseks tuleb tehnovõrgu omanikule esitada avaldus. Talumistasu makstakse juhul, kui see on üle 1 euro. Tasu ei maksta riigiomandis oleval maal ja tehnovõrgu selle osa eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks.

Talumistasu on 2/3 ulatuses maksustatud tulumaksuga.

Lisaks talumistasule on uue seaduse kohaselt võimalik omanikul nõuda ka muude lisakulude hüvitamist, kui ta need ära põhjendab ja need kulud on suuremad kui kolmandik arvutatud talumistasust. Näiteks kulud seoses kohustusega tagada liinide aluse maatüki heakord (muru niitmine asulates).

Lisaks, kui tehnorajatis asub omaniku ruumides (alajaam, sidepaigaldis vms), siis selle ruumi kasutamise eest võib omanik nõuda turuhinda (üüri).

Seadusest tulenev talumistasu kehtib juhul, kui pole kokku lepitud teistsuguses tasus.

Uuest aastast jõustub äriseadustiku muudatus, mis võimaldab osaühingu asutamisel kasutada ükskõik millises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud pangas või makseasutuses asuvat kontot. Praegu on osaühingu asutamise eeldus Eestis pangakonto omamine.

Muudatusega kaasneb võimalus teha ka osa- või aktsiakapitali suurendamiseks sissemakseid äriühingu eelmainitud pankades ja makseasutustes asuvale kontole.

Aktsiaseltsi asutamisel on jätkuvalt vaja avada väärtpaberikonto Eesti pangas.

Lisaks jõustub uuest aastast äriseadustiku muudatus, mille kohaselt ei pea ettevõtja enam esitama kandeavaldust äriregistris elektronposti aadressi muutmiseks ega tasuma riigilõivu suurusega 18 eurot. Äriühingu elektronposti aadress äriregistris uuendatakse edaspidi majandusaasta aruande põhjal.

Alates 1. jaanuarist laieneb väetamisplaani koostamise nõue põllumajandusega tegelevatele isikutele, kes kasutavad 50 ja rohkem hektarit haritavat maad ning kasutavad lämmastikku sisaldavaid väetisi. Varasemalt oli väetamisplaani koostamise kohustus isikul, kes kasutab 100 ja rohkem hektarit haritavat maad. Muudatus mõjutab ligi 700 isikut.

1. jaanuarist jõustub uus maaparandusseadus, mille olulisemad muudatused puudutavad maaparanduses tegutseva ettevõtja heaks töötava vastutava spetsialisti kvalifikatsiooni ja vastutust. Neile kehtestatakse kohustus iga viie aasta tagant osaleda täienduskoolitusel. Seni kehtinud seaduses on vastutava spetsialisti roll pigem ettevõtjat nõustada. Uues seaduses nähakse ette, et spetsialist teeb ja kontrollib või juhib ja vastutab tehtu eest. Vastutav spetsialist ei tohi töötada mitme ettevõtja juures, kui tema töökoormus ei võimalda töökohustusi nõuetekohaselt täita.

Seadusega muudetakse maaparandushoiu ja ka maaparandusühistu regulatsiooni, mille kohaselt ei ole maaparandusühistud enam mittetulundusühingud, vaid eraõiguslikud juriidilised isikud.

Seaduse menetluse käigus muudeti ka maaparandusühistu asutamise printsiipe.

Uus mõõteseadus vähendab varasemaid piiranguid mõõteseadmetele ja vähendab teatud dokumentatsiooni säilitamise kohustust. Lisaks lubab uuendatud seadus pädevatel mõõtjatel edaspidi kasutada mõõtmiseks ka seadmeid, mille taatlus või jälgitav kalibreerimine ei ole võimalik, nagu näiteks GPS-seadmeid.

Eri valdkondades on vajadus korraldada mõõtmisi vastavalt sektori iseloomule ja eripäradele, mistõttu muutuvad mõõtmistulemuse jälgitavuse nõuded paindlikumaks.

Mõõteseaduses muutuvad ka nõuded kinnispakkide kontrollimise dokumentatsioonile. Kinnispakk on ühesuguse kogusega pakendatud toode, näiteks 1-kilone suhkrupakk. Edaspidi ei pea dokumente omama enam kõik pakendajad ja importijad, vaid see on kohustuslik üksnes sertifitseeritud kinnispaki käitlejatele ning dokumentide säilitamise aeg lüheneb kahelt aastalt ühe aastani.

15. jaanuaril jõustub isikuandmete kaitse seadus, millest jäetakse välja need reeglid, mis sisalduvad Euroopa Liidu andmekaitse üldmääruses. Eelnõu puudutab ettevõtjaid nende sätete osas, mis Euroopa Liidu andmekaitse üldmääruses on riigi otsustada jäetud.

Alla 13aastase puhul on isikuandmete töötlemiseks vajalik lapse seadusliku esindaja nõusolek. Isikuandmete töötlemise rikkumise või muu sarnase rikkumise korral on võimalik andmekaitse inspektsioonil määrata rahatrahvi kuni 20 miljonit eurot või kuni 4% ettevõtte eelmise majandusaasta käibest.